Laste seas levivad seletamatu põhjusega hepatiidid

Maailmas on registreeritud üle 600 seletamatu põhjusega hepatiidi juhtu lastel. 5. aprillil teatas Ühendkuningriik kümnest teadmata põhjusega hepatiidi juhust alla kümneaastastel eelnevalt tervetel lastel Šotimaal. Praeguseks on juhtusid juba 31 riigist üle kogu maailma.

Avaldatud Viimati uuendatud
laps palavik 4

Üle 90% lastest on vajanud haiglaravi, mitukümmend last on vajanud maksasiirdamist (sealhulgas mõned imikud) ja vähemalt 11 last on surnud. Lapsed on olnud vanuses üks kuu kuni 16 aastat, suurem osa vahemikus 2–5 aastat. Suurem osa juhtudest on sporaadilised ja ei ole olnud omavahel seotud. Mõned juhud on leitud retrospektiivselt, esimesed juba 2021. aasta oktoobrist.

Lastel pole leitud A, B, C, D ega E-hepatiiti (mitte-A-E hepatiit). Kõige sagedamini leitud patogeenid neil lastel on olnud adenoviirus ja SARS-CoV-2. Suurem osa lastest olid koroonaviiruse vastu vaktsineerimata.

Adenoviirust on leitud umbes 75%-l lastest Inglismaal ja 50%-l Šotimaal; kõige sagedamini adenoviiruse tüüp 41F, mis on tuntud soolepõletiku tekitaja. Kuigi adenoviirused võivad lastel hepatiiti põhjustada, tekib see tavaliselt immuunsuprimeeritutel – praegused juhud on enamjaolt aga tekkinud eelnevalt tervetel lastel. Lisaks on leitud nendelt lastelt Epstein-Barri viirust ja enteroviiruseid ning rinoviiruseid.

Lastel esines raske ägeda hepatiidi kliiniline pilt. Kõige sagedasemad esialgsed sümptomid olid oksendamine ja kõhulahtisus, suuremal osal lastest esinesid ikterus ja hepatomegaalia. ASAT ja ALAT olid kõrged, mõlemad näitajad enamasti üle 500 IU/l. Kuuel maksabiopsial oli erineva ulatusega hepatiidi leidu, kuid elektronmikroskoopial ei nähtud viiruseosakesi ega viiruse inklusioonkehakesi; immuunhistokeemial ei leitud ka adenoviirust.

Petter Brodin Inglismaa Imperial College'ist ja Moshe Arditi USA Cedars Sinai haiglast on välja pakkunud hüpoteesi, et mitte-A-E hepatiit võib tekkida, kui SARS-CoV-2 viirus jääb perisisteerima seedetraktis ja lisanduva adenoviirusnakkuse tagajärjel tekib superantigeen. Superantigeenid on antigeenid, mis aktiveerivad immuunsüsteemi üleliigselt, eeskätt polüklonaalse T-rakkude aktivatsioonina ja selle tagajärjel tsütokiinide kontrollimatu vabanemisena.

Et koroonaviiruse reservuaarid kehas mõnel juhul pikaks ajaks püsima jäävad, on juba varem näidatud. Viiruse persisteerimine seedetraktis võib põhjustada viirusvalkude korduvat vabanemist soolelimaskestal ja see käivitab üha uuesti immuunreaktsioonid.

SARS-CoV-2 ogavalk on mõnevõrra sarnane stafülokokkide enterotoksiin B-le, mis on superantigeeni omadustega, käivitades ulatusliku mittespetsiifilise T-rakkude aktivatsiooni. On oletatud, et sarnane superantigeeni-vahendatud immuunrakkude aktivatsioon võib olla ka SARS-CoV-2-ga seotud multisüsteemse põletikureaktsiooni (MIS-C) põhjustajaks.

MIS-C-ga lastel on ägedat hepatiiti kirjeldatud, kuid koinfektsioone teiste viirustega pole nendel juhtudel tavaliselt uuritud. Brodin ja Arditi pakuvad hüpoteesi, et lastel, kelle sooles on koroonaviirus persisteerimas ja kes nakatuvad seedetrakti tropismiga adenoviirusega, võib immuunsüsteemi aktivatsiooni tagajärjel kujuneda äge raske hepatiit.

Hiirtel on näidatud, et adenoviirusnakkus sensibiliseerib loomi järgneva stafülokokilise enterotoksiin B poolt vahendatud toksilise šoki sündroomi tekke suhtes, mille korral kujunevad loomadel maksapuudulikkus ja surm. Vahendavaks mehhanismina on leitud loomade endi immuunsüsteem, täpsemalt ülemäärane interferoon-gamma (IFN-γ) tootmine ja IFN-γ vahendatud maksarakkude apoptoos. Brodin ja Arditi oletavad, et sarnane kahe löögi mehhanism võib toimida ka laste mitte-A-E hepatiitide puhul.

Autorid soovitavad kõiki ägeda mitte-A-E hepatiidiga lapsi uurida SARS-CoV-2 persisteerumise suhtes (otsides viirust roojast), samuti IFN-γ ülesregulatsiooni suhtes. Kui nende oletus peaks tõeks osutuma, võiks ägeda hepatiidiga lastel kasu olla immuunmoduleerivast ravist.

Brodin P, Arditi M. Severe acute hepatitis in children: investigate SARS-CoV-2 superantigens. Lancet Gastroenterol Hepatol. 2022 May 13;S2468-1253(22)00166-2. doi: 10.1016/S2468-1253(22)00166-2. https://www.thelancet.com/journals/langas/article/PIIS2468-1253(22)00166-2/fulltext

Powered by Labrador CMS