Lapse vaktsineerimine koolis võib tulevikus muutuda vaikimisi lubatuks

Sotsiaalminister Karmen Joller rääkis möödunud nädalal toimunud kohtumisel ajakirjanikega, et kaalub mõtet muuta koolis vaktsineerimise nõusoleku andmist. Joller pakkus, et selle võiks teha vastupidiseks ehk lapsevanem peaks avalduse esitama siis, kui last ei tohi vaktsineerida ja lapsel on n-ö viimase sõna õigus.

Ministri sõnul kurdavad praegu paljud lapsevanemad, et nad nõus lapse vaktsineerimisega koolis, kuid iga kord eraldi nõusoleku andmine tundub liigse bürokraatiana. Juhtub ka nii, et nõusoleku vorm antakse kooli poolt paberil, mille siis lapsevanem avastab mitu nädalat või kuud hiljem kortsunult lapse kotist. Ent siis on vaktsineerimise aeg juba läbi.

„Me tahaksime teha niimoodi, et kes ei soovi oma last vaktsineerida, see siis annab sellest teada,“ ütles Joller. „Selle juures pean ütlema, mida on ka õiguskantsler rõhutanud, et kui laps ise soovib ja on meediku hinnangul otsustusvõimeline ehk kui laps saab aru, milleks vaktsiini on vaja, siis on meedikul ikkagi õigus teda vaktsineerida. Ja vastupidi – kui lapsevanem tahab, et last vaktsineeritakse, aga laps keeldub, siis kooliõde ei tohi seda teha.“

Sotsiaalministeeriumist rõhutati, et praegu on tegemist esialgse idee ja võimalusega, mida tuleb kindlasti põhjalikult kaaluda ja osapooltega läbi arutada. Seda tehakse ilmselt sügisel-talvel.

Uurisime, mida arvavad sellest mõttest kooliõed. SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse liige Angela Eensalu-Lind seletas, et praegu peavad kooliõed nõusolekuid koguma paberil. Juhul, kui kool seda võimaldab, saab kasutada eKooli. Mõnel juhul saadab klassijuhataja info lapsevanemale e-kirjaga.

„Seda protsessi tuleb korrata iga vaktsineerimise eel,“ ütles Eensalu-Lind. „Hetkel on nõutav nii nõusoleku kui keeldumise esitamine. Seetõttu oleks väga tervitatav, kui toimiks niinimetatud vastupidine süsteem, kus vanemad peaksid esitama vaid keeldumise.“

Eensalu-Lind tõstatas küsimuse, kuidas edastada teavitus lapsevanemani võimalikult lihtsalt, kuid seejuures usaldusväärselt. Tuleks välja töötada riiklik teavitussüsteem, mille kaudu lapsevanematele info saata ja nõusolek küsida. Nagu minister, nentis ka Eensalu-Lind, et kahjuks ei jõua kooliõdedeni sageli tagasi ei nõusoleku ega keeldumise info. Seetõttu peavad õed saatma teatisi üha uuesti, sageli tulutult.

Lapse õigus ise otsustada

Eelmisel aastal valmis dokument „Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhend“, mille koostamise töörühmas osales ka Eensalu-Lind. Juhendi järgi on lapsel õigus teatud juhtudel, pärast kaalutlusvõime hindamist, ise oma tervisega seotud otsuseid langetada.

„Kahjuks ei ole seadusandlust muudetud ning immuniseerimise otsustamist lapse poolt dokument ei kata,“ tõi ta välja.

Sotsiaalministeerium selgitas, et üldised reeglid on kehtestatud võlaõigusseadusega ehk alaealist on võimalik vaktsineerida ka üksnes tema enda nõusoleku alusel, kui ta on tervishoiutöötaja poolt hinnatud võimeliseks vastutustundlikult kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente.

Eensalu-Lind möönis, et kui laps saab ise otsustada enda vaktsineerimise üle, siis osades lapsevanemates põhjustab see kindlasti pahameelt.

„See oli, on ja jääb. Kahjuks,“ lausus ta. „Siinkohal on äärmiselt oluline riiklik teavitustöö immuniseerimise vajalikkusest, et suurendada elanikkonna teadlikkust. Immuniseerimise hõlmatus on langenud, mistõttu on vajalik kogu süsteemi toetust ja laiapõhjalist teavitustegevust. Kooliõed on tublid, kuid ilma toetavate meetmeteta on väga keeruline hõlmatust tõsta.“