Lanceti komisjon koroonapandeemiast: ülemaailmne ebaõnnestumine mitmel tasandil

Eile avaldatud Lanceti COVID-19 komisjoni aruanne on adresseeritud ÜRO liikmesriikidele, ÜRO agentuuridele ja teistele, sealhulgas G20 ja G7 riikidele.

Aruandes kirjutatakse, et 31. mai seisuga on üle maailma teatatud 6,9 miljonist COVID-19 seotud surmajuhtumist, kuid tegelikult võib see arv olla mitu korda suurem (hinnanguliselt üle 17 miljoni). See vapustav hukkunute arv on nii sügav tragöödia kui ka ulatuslik ülemaailmne läbikukkumine mitmel tasandil, seisab komisjoni aruandes. Lisatakse, et liiga paljude riikide valitsused ei suutnud käituda ratsionaalselt ja läbipaistvalt ning liiga paljud inimesed, keda sageli on mõjutanud desinformatsioon, ei pea lugu elementaarsetest ettevaatusabinõudest ning on protesteerinud nende vastu. Samuti märgitakse, et maailma suurriigid ei ole pandeemia ohjamiseks piisavalt koostööd teinud.

Muu hulgas tuuakse välja, et WHO tegutses mitmes olulises küsimuses liiga ettevaatlikult ja aeglaselt. Olgu selleks teavitamine viiruse levikust inimestele või hädaolukorra väljakuulutamine. Heidetakse ette, et maskide kandmise olulisust ei rõhutatud kohe alguses piisavalt ning ei mõistetud viiruse levikut õhu kaudu.

Kui haiguspuhang muutus 2020. aasta jaanuaris ülemaailmseks, reageerisid enamus riikide valitsused liiga aeglased ega saanud selle olulisusest aru. Valitsuste vaheline tegutsemine pandeemia ohjeldamiseks oli ebapiisav. Probleemkohtadena tuuakse välja reisiprotokollide puudumine viiruse ülemaailmse leviku aeglustamiseks, puuduvad testimisstrateegiad, rahvatervise ja sotsiaalsed meetmed, probleemid kaupade tarneahelatega, andmestandarditega ja aruandlussüsteemidega ning üldsusele antavate nõuannetega.

Viiruse vastu võitlemist takistas tõsiselt avalikkuse märkimisväärne vastuseis erinevatele meetmetele nagu näomaskide kandmine ja vaktsineerimine. See vastuseis peegeldab madalat usaldust valitsuse nõuannete vastu, kuid ka valitsuse nõuannete ebajärjekindlust, madalat tervisealast kirjaoskust, piisavate käitumist muutvate sekkumiste puudumist ning ulatuslikke desinformatsiooni kampaaniaid sotsiaalmeedias. Piisavalt ei suudetud toetuda käitumis- ja sotsiaalteadustele, mis oleks võinud olukorda muuta.

"COVID-19 pandeemia õppetund on riikliku valmisoleku vajadus koos ülemaailmse koostöö ja kooskõlastatud tegevustega," kirjutab komisjon. "Enamikul riikidel puuduvad sisulised pandeemiaks valmisoleku plaanid."

Aruandes esitatakse mitmeid soovitusi. Peamiseks on riikide koordineeritud koostöö pandeemia lõpetamiseks. Oluliseks peetakse viiruse päritolu leidmist, WHO ja riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamist.

Lanceti COVID-19 komisjoni juhib Columbia ülikooli professor Jeffrey D. Sachs. See asutati 2020. aasta keskel ja selles on 28 liiget, kellel on teadmised väga erinevatest valdkondadest.

Allikas: The Lancet, Sachs JD, et al "The Lancet Commission on lessons for the future from the COVID-19 pandemic" Lancet 2022; DOI: 10.1016/S0140-6736(22)01585-9.