Läkaköhasse haigestumine on möödunud aastaga võrreldes kümnekordistunud
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud kümme korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga üheksa haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Haigestunute seas on märgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunute üldhulgast 49%. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata.
Terviseameti andmetel on sagenenud kollete esinemine ehk ühes peres või leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. 30% haigusjuhtudest on peresisesed kolded, kus on samaaegselt 2-4 haigusjuhtu ning haigestusid nii vanemad kui lapsed.
Just kolletena registreeritud haigusjuhtude puhul on märgata, et haigestunud lastest enamik ei ole haiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem.
Surmajuhtumid on alati traagilised, eriti kui neid on võimalik ära hoida. Niisiis tasub vaktsineerida terve perekond, kui seal kasvab alla kolmekuuseid imikuid. Näiteks 2007. aastal suri Eestis ühekuune poiss perekonnas, kus varem haigestusid vend ja ema.
Millal läkaköha vastu vaktsineeritakse?
Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames läkaköha vastu kuus korda: kolmekuuselt, 4,5-kuuselt, kuuekuuselt, kaheaastaselt, 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt.
Viimastel aastatel on hõlmatus vaktsineerimisega laste seas tunduvalt langenud. Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha vastu vaktsineerituse hõlmatus üheaastastel 72,3% (WHO soovitus – 90%) ja kaheaastastel 83,3%. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli kolmeaastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega seitsmeaastastel 63,4%.
Ajalooline vaade: haigestumine läkaköhasse
Enne seda, kui läkaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis väga kõrge ning registreeriti üle 6000 haigusjuhtu aastas.
1963. aastast on läkaköhasse haigestumine Eestis püsinud väga madal, kuni 1990ndate lõpus hakkas haigestumine taas kasvama ning märgatav kasv toimus aastatel 2007-2010, kui haigestumine jõudis uuesti 1963. aasta tasemeni.
Kuivõrd nakkushaiguste eksperdid nägid, et aastatel 2007-2010 haigestusid rohkem noorukid ja noored täiskasvanud, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimise noorukitele vanuses 15-16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes.
Niisiis näitab Eesti praktiline kogemus, et laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine ja revaktsineerimine on raskete tagajärgedega haiguse ennetamisel väga oluline.
