Kuulmislangusega hiirtel taastati kuulmine
Inglismaal taastati geneetiliste meetodite abil kuulmine geenidefekti tõttu kuulmislangusega hiirtel. Seega võib tulevikus olla geneetilistel põhjustel tekkinud kuulmislangus taaspöörduv.
Kuulmislanguse ravi osas on praegu märkimisväärsed käärid vajaduse ja võimaluste osas.
Kuulmislangus on väga heterogeenne ja erinevate põhjustega. Üks sagedasematest põhjustest on võimetus säilitada lokaalset ioonitasakaalu sensoorsetes karvarakkudes ja selle tagajärjel vähenevad endokohleaarsed elektrilised potentsiaalid. Selline defekt tekib näiteks Spns2 geeni mutatsioonide korral.
Uuringu jaoks aretati inaktiivse Spns2 geeniga hiired. Seejärel anti erinevas vanuses hiirtele spetsiaalset ensüümi, et vaigistatud geeni aktiveerida. Ensüümi näol oli tegemist tamoksifeeni indutseeritava Flp rekombinaasiga, mida kodeerib R26FlpoER (Flpo). Leiti, et raviga on võimalik saavutada normilähedased ajutüve auditoorsed refleksid, vähemalt väikese-keskmise stimulatsioonisageduse osas. Ensüümravi oli kõige tõhusam noores eas ja mida kauem ensüümi andmisega oodati, seda tagasihoidlikum oli raviefekt. Varane ravi mitte ainult ei taastanud hiirtel kuulmist, vaid kaitses karvarakke ka sekundaarse degenereerumise eest.
Allikas: Martelletti E, et al. Reversal of an existing hearing loss by gene activation in Spns2 mutant mice. Proc Natl Acad Sci U S A. 2023 Aug 22; 120 (34): e2307355120. doi: 10.1073/pnas.2307355120. Epub 2023 Aug 8.