Kuidas suhelda alternatiivmeditsiini usku patsiendiga?

Autor: Ave Eesmaa, PhD, arstiteadusüliõpilane, Tartu Ülikool. Artikkel ilmus märtsi Pereões. Telli ajakiri siit!

Alternatiivmeditsiin on nn vihmavarjutermin ehk lai mõiste, mille all mõeldakse diagnostika, profülaktika ja ravi meetodeid, mille toimimisel puudub üldtunnustatud teaduslik põhjendus. Libameditsiin on kitsam mõiste, mis sisaldab potentsiaalselt ohtlikke praktikaid ning on tihedalt seotud meditsiinialase väärinfoga. Sõltuvalt kontekstist võidakse neid mõisteid kasutada sünonüümidena. Mõlema meetodeid ja põhimõtteid võivad patsiendid kasutada tõenduspõhise meditsiini asemel või sellele lisaks.

Kõikidel tervishoiutöötajatel on võimalus ja vastutus luua usalduslik suhe patsiendiga, kes võib olla skeptiline tõenduspõhise meditsiini suhtes, vältides seejuures konfliktset vastandumist ning pakkudes adekvaatset tuge ja nõu.

Alternatiivmeditsiini uskumise põhjuste mitmekesisus

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole alternatiivmeditsiini meetodite ja teenusepakkujate poole pöördumine niivõrd seotud patsiendi terviseteadmistega, vaid pigem väärtushinnangute, isikliku kogemuse ja maailmavaate eripäradega. Sellegipoolest on tervishoiutöötajatel, eriti esmatasandi töötajatel võimalus ja kohustus mitte ainult tutvuda patsiendi hoiakutega, vaid ka efektiivse suhtluse kaudu vähendada potentsiaalselt tervistkahjustavate praktikate mõju. Suhtluses on oluline pidada meeles, et inimestel on tõenduspõhisele meditsiinile vastandumiseks või alternatiivmeditsiini uskumiseks erinevad põhjused. Kommunikatsioon on seda efektiivsem, mida paremini suudab tervishoiutöötaja mõista igaühe individuaalseid põhjuseid ja nendele vastavalt ka läheneda.

Mõned patsiendid tunnevad, et klassikalised ravimeetodid ei paku neile piisavat leevendust või personaalset lähenemist. Nad võivad otsida teistsugust, sageli „holistilisemat“ ravi, mis pöörab tähelepanu nii füüsilisele, vaimsele kui ka emotsionaalsele tervisele. Selliste patsientidega rääkides tasuks tähelepanu juhtida asjaolule, et ka tõenduspõhine meditsiin on oma olemuselt holistilise lähenemisega ning eriti hästi on see põhimõte toimiv näiteks peremeditsiinis.

Alternatiivmeditsiin võib tõenduspõhisest meditsiinist edukamalt müüa tunnet, et inimene ise suudab oma terviseotsuseid rohkem mõjutada (nt valides looduslikke vahendeid, ürte, dieete vms). Samas on ka tõenduspõhises meditsiinis patsiendiga suhtlemise alused tema võimestamine, autonoomia toetamine ja individuaalsete vajaduste austamine.

Teatud peredes või kogukondades on alternatiivsed praktikad põlvest põlve edasi antud traditsioonid, mis on osa nende kultuurilisest identiteedist. Inimestele võivad need tunduda loomulikud ja usaldusväärsed, mistõttu võib nende kahtluse alla seadmine kutsuda esile tugeva vastureaktsiooni ja takistada edasist suhtlust. Võimalusel tuleks rohkem uurida erinevate meetodite olemust ja ohutust ning julgustada kasutama neid, mis on ohutud ega lähe vastuollu tõenduspõhise meditsiini meetoditega.

Tuntud isikute – kas alternatiivmeditsiini kasutajate või teenusepakkujate – positiivsed kogemused alternatiivmeetoditega võivad tekitada mulje, et need on ohutud ning toimivad kõikidele. Internetis erinevates sotsiaalmeediakanalites leviv kriitikavaba, sageli rahalistel kaalutlustel esitatud teave võib samuti suurendada usku alternatiivsetesse meetoditesse. Siinkohal tasub aga arvestada, et paljude haiguste kulg on iselimiteeruv, sõltumata kasutatud (alternatiiv)ravi meetoditest. Alternatiivmeditsiini pakkujad või reklaamijad kasutavad sageli seda nähtust ära, omistades haiguste paranemisele alternatiivsete meetodite toime, kuid tegelikult võib paranemine olla seotud haiguse loomuliku kuluga.

Lisaks mängivad paljude inimeste jaoks rolli isiklikud väärtushinnangud, maailmavaade ja isikuomadused, mille tõttu ei pruugita tõenduspõhisusele tähtsust omistada, vaid lähtutakse pigem spirituaalsetest või looduskesksetest tõekspidamistest, mis ühtivad alternatiivsete ravivõtete filosoofiaga. Kõik see paneb otsima võimalusi, mis sobivad inimese enda identiteedi, vajaduste ja vaadetega tervisele. See annab aga ka võimaluse efektiivse suhtluse kaudu vähendada patsientide hirme ja kõhklusi tõenduspõhise meditsiini suhtes.

Vastandumise vältimine ja usalduslik suhe patsiendiga

Usaldusliku suhte loomisel on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja empaatia näitamisele, sest kritiseerimine või naeruvääristamine võib panna patsiendi kaitsepositsioonile. Neutraalne sõnakasutus aitab vältida stigmatiseerivaid väljendeid ja hoida vestlust austaval tasandil, võimaldades uurida patsiendi motivatsioone ja hirme. Samuti on tähtis pakkuda asjakohast teavet viisil, mis ei tundu pealesuruv, sest vastandumine võib süvendada patsiendi juba olemasolevaid veendumusi. Selleks on hea kasutada aktiivse kuulamise võtteid.

Aktiivse kuulamise üks alustaladest on peegeldamine, millega tunnistatakse patsiendi muresid ja vaateid, näidates, et tema perspektiiv on teile oluline. Peegeldamine võimaldab patsiendi tundeid valideerida (näiteks „Ma kuulen, et olete mures kõrvaltoimete pärast“), näidates, et tema vaatenurk on teile oluline isegi siis, kui te ei nõustu temaga.

Kommunikatsioonitehnikad parema suhtluse nimel

Kasutage avatud küsimusi, mis julgustavad patsienti rääkima oma kogemustest ja tunnetest. Näiteks: „Mis teid kõige rohkem muretsema paneb?“ või „Mis te arvate, kuidas see ravi teile kasulik võiks olla?“

Motiveeriva intervjueerimise tehnika keskendub patsiendi enda eesmärkidele ja väärtustele ning aitab tal ise leida motivatsiooni teha tervislikke valikuid. Oluline on küsida: „Mida sooviksite oma tervise suhtes saavutada ja miks see teile tähtis on?“ Kasutage peegeldamist, näitamaks, et kuulate patsienti – korrake või sõnastage ümber tema öeldut, et ta tunneks end mõistetuna. Näiteks: „Te olete proovinud seda meetodit seetõttu, et see tundub loomulikum kui tavalised ravimid.“ Kui patsient tunneb, et tema uskumusi peetakse oluliseks, siis on suurem tõenäosus, et ta lubab lisaks kasutada tõenduspõhiseid meetodeid. Pakkuge välja lahendusi, kus mõlemad pooled – nii patsient kui ka meditsiinitöötaja – leiavad rahulolu.

Patsiendi suunamine tõenduspõhise meditsiini poole

Oluline on koostöö ja vastandumise vältimine. Selgitage, et tõenduspõhine meditsiin on välja kujunenud paljude aastate pikkuse teadustöö tulemusena. Võite märkida, et paljud alternatiivmeditsiini võtted on samuti olnud uurimise objektiks, ent mitte kõigil pole praegu piisavalt tõenduspõhist kinnitust. Tooge välja konkreetseid uuringuid või usaldusväärseid allikaid, mis toetavad soovitatud ravi. Näiteks: „Uued uuringud ajakirjas The Lancet viitavad, et see meetod vähendab sümptomit X keskmiselt Y protsenti.“ Konkreetsete viidete jagamine võib suurendada usaldusväärsust.

Patsiendi kaasamiseks ja koos lahenduste leidmiseks küsige patsiendilt, milliseid küsimusi tal on ja kuidas ta soovib protsessis osaleda. Leidke kompromisse, kui see on ohutu – näiteks, kui patsiendi valitud taimetee ei ole ravimite toimet pärssiv, võib olla mõistlik aktsepteerida selle kasutamist paralleelselt, juhendades patsienti võimalike riskide teemal. Julgustage inimesi kriitilise pilguga erinevaid allikaid võrdlema. Internet on tulvil valeinformatsiooni, mille levitajatel on majanduslikud huvid, mistõttu on otstarbekas suunata patsient usaldusväärsete terviseportaalide juurde (nt MedlinePlus, Cochrane Library, Tervise Arengu Instituut, vaktsineeri.ee).

Sekkumine, kui alternatiivmeditsiin ohustab patsiendi tervist

Alternatiivmeditsiini meetodid võivad tekitada tõsise ohu elule ja tervisele. Kui on oht, et alternatiivne raviviis asendab elupäästvat ravi (näiteks vähi korral), tuleb olukorda selgelt ja rahulikult selgitada. Rõhutage, miks teaduspõhine ravi on antud olukorras kriitilise tähtsusega (näiteks „Ilma keemiaravita on teie terviseprognoos oluliselt halvem“). Lisaks, kui patsient on otsustanud keelduda tõenduspõhisest ravist olukorras, kus sellest sõltub tema elu või raskete tüsistuste vältimine, on õige konsulteerida perearsti või vajadusel ka eetikakomiteega. Samuti tuleb dokumenteerida vestlused, arusaamad ja põhjendused. Ohtlikku käitumist (näiteks ebaturvaliste ainete manustamine, tõendamata „imeravimite“ kasutamine) tuleks käsitleda täpselt, faktipõhiselt ja patsiendiga koostööle suunatult. Püüdke kasutada lauseid „Ma olen mures“ või „Minu kogemuse põhjal tekitab see tõsise ohu“, et vältida patsiendi kaitsepositsiooni. Keerulistes olukordades kaasake ravi- ja tugimeeskond (perearst, psühholoog, sotsiaaltöötaja). Patsiendil võib olla kasu laiemast toetajaskonnast, kes aitab tal oma uskumusi ja kahtlusi rahulikumalt analüüsida.

Kokkuvõte

Alternatiivmeditsiini uskumine ei näita tingimata seda, et inimene ei ole teadlik või ei saa asjast aru, küll aga on see tervishoiutöötajale korralik proovikivi. Inimeste valik kasutada alternatiivmeditsiini meetodeid on seotud isiklike väärtuste, kultuurilise tausta, perekondliku pärandi või sooviga leida võimalikult loomulik lähenemine tervisele.

Pereõdedel on võtmeroll patsiendi mõistmises, toetavas nõustamises ja vajadusel ka ohtude teadvustamises. Usaldusväärne ja lugupidav suhtlus aitab pereõel toetada patsienti nii, et patsient tunneb end ärakuulatu ja hoituna, ent püsib siiski tõenduspõhise arstiabi raames. Selline lähenemine tugevdab kogu meditsiinimeeskonna mainet ning tagab parima võimaliku tervisetulemuse nii patsientidele kui kogukonnale tervikuna.