Kuidas peaks hakkama toimima patsiendikindlustuse süsteem? Ministeerium selgitab

Mida peab tegema patsient alatest 1. juulist, kes leiab, et tekkinud on raviviga ja ta soovib selle uurimist/kompensatsiooni?

Alates 1. juulist 2024 jõustub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ehk nn patsiendikindlustuse seadus. Seaduse jõustumisest 30 päeva jooksul on kõikidel Eestis tervishoiuteenuse tegevusloaga asutustel kohustus omada vastutuskindlustuse lepingut. Ehk kohustus tekib kõikidel raviasutustel, sh haiglatel, perearstidel, hambaarstidel jne. Uus süsteem võimaldab patsiendil pöörduda rahalise hüvitamise nõudega selle kindlustusandja poole, kellega on leping sellel tervishoiuasutusel, kus juhtum (võimalik raviviga) aset leidis. Arsti ja raviasutuse jaoks tähendab see, et patsiendi kahjunõude põhjustanud juhtumi hindamisega tegeleb vastav kindlustusandja.

Mida tähendab see patsienti ravinud arstile?

Arsti isiklik vastutus asendub raviasutuse vastutusega. Ka vastutuskindlustuse lepingu peab sõlmima just juriidiline isik ehk raviasutus. See aga ei tähenda sugugi, et arst juriidiliselt vabaneks igasugusest vastutusest. Kui on kahtlus näiteks tahtlusele, algatatakse kriminaalasi konkreetse arsti suhtes.

Kuidas, kus ja kelle poolt neid juhtumeid menetletakse?

Patsiendi kahjunõude põhjustanud juhtumi hindamisega tegeleb vastav kindlustusandja. Uue seaduse alusel hüvitatakse patsiendile tekkinud kahju seoses kindlustusjuhtumitega, mis on toimunud pärast seaduse jõustumist. Hüvitamise eeldus on, et kindlustusandja on juhtumi hinnanud kindlustusjuhtumiks ehk tegemist on sellise juhtumiga, mida oleks olnud tõenäoliselt võimalik vältida. Seadus (TOKVS) ütleb:

Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju, mis on tekkinud järgmise asjaolu tagajärjel:
1) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
2) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus saadud nakkus, eeldusel et tervishoiuteenuse osutamisel tavaliselt oodatava hoolsusega arstiteaduse üldisel tasemel oleks kahju tõenäoliselt välditud;
3) tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus;
4) diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike;
5) tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendile manustatud vale ravim, ravimiannus või tervishoiuteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest kõlbmatuks muutunud ravim või ravimi muu väär kasutamine;
6) tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine;
7) tervishoiuteenuse osutaja korraldusliku kohustuse rikkumine sellise tervishoiuteenuse osutamisel, mis on otseselt seotud diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemise või tegemata jätmisega.

Kes otsustab hüvitise suuruse ja kes seda välja maksab?

Hüvitajaks on see kindlustusandja, kellega raviasutusel on kindlustusleping. Lepingus kindlustusandja ja raviasutuse vahel lepitakse kokku kindlustusmaksete suurus, mis sõltub teenuste riskiastmest (st kaudselt tuleb hüvitamiseks kuluv raha loomulikult ikka raviasutuselt) ja edaspidi kindlasti ka kahjunõuete arvust. Hüvitise piirsuurus on kehtestatud seaduses (maksimaalselt 100 000 eurot õigustatud isiku kohta ja 300 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta).

Hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud dokumentaalselt tõestatud varaline kahju:

• ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;
• kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele;
• osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;
• matusekulud;
• ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;
• muu varaline kahju.

Hüvitatakse ka mittevaraline kahju seaduses kehtestatud järgmiste kindlustussummade ulatuses:

• keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 500 eurot;
• keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 2000 eurot;
• raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 5000 eurot;
• väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 15 000 eurot;
• eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse või surma korral kuni 30 000 eurot.
• väikese tervisekahjustuse või kehavigastuse korral mittevaralise kahju hüvitist ei maksta.

Kuidas peavad haiglad 1. juuliks ette valmistuma?

Haiglad ja kõik muud tegevusloaga raviasutused peavad sõlmima vastutuskindlustuslepingud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski hiljemalt 30 päeva jooksul alates seaduse jõustumisest ehk 30. augustiks 2024. Selleks vajalikke hankeid oleks mõistlik läbi viia juba kevadel.