Kuidas on läinud COVID-19 vastu vaktsineerimise dokumenteerimisega?

Autor: Terje Lasn, andmeanalüüsi talituse juht, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

COVID-19 vastu vaktsineerimine algas Eestis 2020. aasta 27. detsembril, mil toimusid esimesed vaktsineerimised haiglates ja perearstikeskustes. Praegu saame juba anda väikese ülevaate, milline on olnud senine vaktsineerimisandmete laekumine tervise infosüsteemi (TIS) ja dokumenteerimiskvaliteet perearstiabis.

Ajavahemikus 27. detsember 2020 kuni 15 . veebruar 2021 on immuniseerimisteatisi laekunud TIS-i 179 -st perearstiabi pakkuvast asutusest: detsembris 651 teatist 33 asutusest ja jaanuaris 2023 teatist 104 asutusest ja veebruaris 152 asutusest.

Õigesti määratud järgmise vaktsineerimiskuupäeva alusel saab TEHIK pakkuda teavitusteenust

Kuna vaktsineerimise korrektne dokumenteerimine on vajalik muu hulgas ka selleks, et andmed oleksid hiljem analüüsitavad ja taaskasutatavad, siis on tähtis jälgida, et dokumenteeritud oleksid järgmised andmed: haigus, mille vastu vaktsineeritakse, vaktsiini korrektne nimetus, info selle kohta, mitmenda süsti ehk doosiga vaktsineerimiskuurist on tegemist, süstiga manustatud annus milliliitrites ja see, kas vaktsineerimiskuur on lõpetatud või mitte.

Praegu Eestis kasutusel olevad COVID-19-vaktsiinid manustatakse kahe korraga, seega ei ole pärast esimest süsti vaktsineerimiskuur veel lõpetatud. Lõpetamata vaktsineerimiskuuris peab pärast esimest manustamist teatud aja möödudes järgnema teine manustamine. Teise vaktsiinidoosi saamise aeg peab olema kirjas perearsti töölaua infosüsteemis ja jõudma lisaks tervise infosüsteemi. Teise manustamise aega sisestades tuleb pidada silmas, et see ei tohi olla märgitud minevikku ega kaugele tulevikku, sest praeguste vaktsiinide manustamise ajavahemik on 21–28 päeva.

Miks on lisaks teistele andmetele oluline järgmise manustamise aja õige fikseerimine? Korrektselt määratud järgmise vaktsineerimiskuupäeva alusel saab TEHIK pakkuda mugavat teavitusteenust. Teavitus tähendab seda, et inimesele saadetakse kolm päeva enne järgmise vaktsineerimise aega sellekohane meeldetuletus eesti.ee meiliaadressile. Lisaks e-kirjale saab inimene teavitava SMS-i, kui ta on selle võimaluse eesti.ee keskkonnas aktiveerinud. Meeldetuletuste tekstid on koostatud eesti, vene ja inglise keeles. Meeldetuletuse saatmisel võtab süsteem teise vaktsiinidoosi manustamisaja esimese vaktsineerimise dokumendist automaatselt. Selleks et inimene saaks õigeaegse teavituse, on väga oluline, et järgmise vaktsineerimise kuupäeva väli oleks immuniseerimisteatise dokumendil alati nõuetekohaselt täidetud.

Eelnev on hea näide sellest, kuidas ühe dokumenteeritud andmestiku põhjal saab pakkuda mitut teenust. Üks neist teenustest on 2016. aastal loodud immuniseerimispass, kus ühes vaates on mugavalt koos kõik inimesele tehtud vaktsineerimised. See teenus kasutab samuti TIS-i edastatud vaktsineerimisandmeid, neid andmeid saab vaktsineerija näha oma infosüsteemis ja sama vaadet näeb inimene ka patsiendiportaalis digilugu.ee. Nüüd on sama andmestiku alusel loodud lisaks vaktsineerimisteavitusteenus.

Tulevikus lisandub COVID-19 rahvusvaheline vaktsineerimise sertifikaat. Sertifikaati hakkab TIS koostama immuniseerimisteatise alusel. Sertifikaadi andmekoosseis lepitakse kokku rahvusvaheliselt, et see oleks kõikides riikides üheselt kasutatav. Kuna sertifikaati hakkab TIS koostama automaatselt ning TIS peab vastavalt nõutud andmekoosseisule ka andmeid tõlkima ja kohendama, siis on väga oluline, et alusdokument ehk immuniseerimisteatis oleks koostatud kõiki dokumenteerimise reegleid järgides.

Kirjeldame praegu seda protsessi COVID-19 vaktsineerimise korral, kuid nõuetekohane vaktsineerimisandmete dokumenteerimine on oluline ka kõikide teiste haiguste vastu vaktsineerimiste korral. Mugav teavitusteenus võiks tulevikus laieneda nii vaktsineerimiskavas olevatele kui ka kavavälistele vaktsineerimistele. Nii saab TIS saata tulevikus inimestele meeldetuletusi mitte ainult järgmise COVID-19 vastu vaktsineerimistähtaja saabumisel, vaid ka näiteks puugihaiguste vastase vaktsineerimise korral.

Suurem osa perearstikeskuseid sisestavad vaktsineerimisandmeid korrektselt

Kui hinnata perearstiabi pakkuvatest asutustest seni laekunud dokumentide andmekvaliteeti, ja just järgmise vaktsineerimiskuupäeva korrektse sisestamise seisukohast, siis olukord on üldiselt hea, kuid jagub ka parandamisruumi. Kui me jaanuaris saime rääkida, et õigesti on see andmeväli täidetud umbes 96%-l saadetud teatistest (vt joonis 2) ningseega 4%-le inimestest meeldetuletuse teavitust kahjuks saata ei õnnestu, sest info järgmise vaktsineerimisaja kohta on kas minevikus või puudub üldse. Kui vaadata veebruari kuu andmed, siis saame rõõmuga rääkida sellest, et ainult ca 1% vaktsineeritud inimestest ei õnnestu meeldetuletuse teavitust tulevikus saata. Et korrektselt täidetud andmete osakaal püsiks sama suur ja planeeritud mugavusteenus oleks võimalikult suure kasuteguriga, paneme perearstidele ja -õdedele südamele jälgida, et järgmise vaktsineerimise kuupäeva väli saaks nõuetekohaselt täidetud.

Usume, et saame panustada tänapäevase ja hästi toimiva tervishoiusüsteemi ülesehitamisse toetavate ja ajasäästlike lahendustega ning selles on väga oluline roll kvaliteetsel andmesisestusel. Meie tervishoiutöötajad on pidanud praeguses kriisisituatsioonis tulema toime suurenenud koormusega, kohanema iga päev uuenduste ja muudatustega ning läbi töötama suurel hulgal infot. TEHIK-ul on hea meel, et selle kõige juures ei ole unarusse jäänud ravi käigus tekkinud andmete dokumenteerimine.

TEHIK-ule on vaktsineerimisteemad olnud samuti väga suur proovikivi. Sarnaselt COVID-19 analüüside ja haiglaravi andmete avaldamisega reaalajas oodatakse meilt, et suudaksime avalikkusele pakkuda ka vaktsineerimisandmestikku avaandmetena. Avaandmete (open data) all mõistetakse masinmõistetavas formaadis isikustamata andmeid, mis on antud kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks. TEHIK pakub eelmisest kevadest Terviseameti kodulehel koroonaanalüüside ja haiglaravi avaandmeid ning alates selle aasta 4. jaanuarist COVID-19 vaktsineerimiste avaandmeid (opendata.digilugu.ee) ning selle andmestiku pealt ka visualiseeritud vaateid (www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart).

Heade lahenduste alus on koostöö

Lisaks ravi osutamisele, mis on perearstiabis tähtsaim, on perearstile oluline ka andmete elektroonse dokumenteerimise mugavus ja korrektsus, mis paljuski on seotud hoopis arsti töölaual kasutatava tarkvaralahendusega. Sellest tulenevalt on TEHIK teinud mitmel korral teavitusi perearstiinfosüsteemide arendajatele. Oleme juhtinud nende tähelepanu sellele, et COVID-19 vastu vaktsineerimise dokumenteerimise andmete saatmisel TIS-i tuleb kasutada 2016. aasta suvel väljaantud immuniseerimisteatise standardit, mis sisaldab kõiki korrektseks dokumenteerimiseks vajalikke andmevälju. Selle standardiversiooni korral oleme lisaks loonud TIS-i nn tehnoloogilised andmekontrollid, et süsteem saadaks arstile teavitusi, kui mõni oluline osa dokumendist on jäänud täitmata või täidetud vigaselt.

Me usume, et tõhusate ja mugavate lahenduste väljatöötamisel on oluline roll kõikidel osapooltel ja nende omavahelisel koostööl. Perearstid saavad seista hea selle eest, et ravi käigus tekkinud andmed oleksid korrektselt dokumenteeritud, ning arsti töölaua arendajad peavad tegema kõik endast oleneva õigete standardite kasutamisel. TEHIK saab teavitada osapooli, konsulteerida ja toetada arendajaid ning luua mugavaid ja tõhusaid lahendusi nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka saajatele.