Kui suurt hüpoglükeemia riski põhjustab eakatele sulfonüüluureate kasutamine?

Eakad on hüpoglükeemiate suhtes vastuvõtlikumad kehamassi vähenemise, muutunud söömis- ja liikumisharjumuste ning aeglustunud neerufunktsiooni tõttu. Hüpoglükeemiate vältimine on üks olulisi diabeediravi eesmärke eakatel.

Hüpoglükeemiad võivad vanematel inimestel olla asümptomaatilised ja raske hüpoglükeemia, mis võib vajada erakorralist hospitaliseerimist, võib tekkida järsku.

Euroopa loetelu potentsiaalselt ebasobivatest ravimitest eakatel (EU7-PIM 2015) soovitab vältida glimepiriidi, pakkudes välja modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi kui ohutuma alternatiivi nendele eakatele, kes vajavad sulfonüüluureaid.

Ameerika geriaatriaühingu koostatud Beersi kriteeriumid, mis jagavad ravimid eakatel kasutamise soovituste põhjal erinevatesse klassidesse, märgivad ebasobivana ära glimepiriidi, kuid mitte modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi.

Kataris korraldati uuring, et võrrelda glimepiriidi ja modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi ohutust just eakatel hüpoglükeemiate tekitamise seisukohast.

Uuringus võeti välja andmed kõikide ≥ 65-aastaste diabeediga patsientide kohta, kes olid külastanud EMO-t vahemikus august 2017 kuni märts 2020 ja kes kasutasid kas modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi või glimepiriidi. Võrreldi nende ravimite kasutajate demograafilisi näitajaid, laborianalüüse, diabeeditüsistuste esinemist, kaasuvate haiguste esinemist ja kasutatavaid ravimeid.

Uuringu esmane tulemusnäitaja oli erakorralist hospitaliseerimist nõudvate raskete hüpoglükeemiate esinemine. Sekundaarsete tulemusnäitajatena hinnati dokumenteeritud hüpoglükeemiate, kukkumiste, luumurdude esinemist, erakorralisi hospitaliseerimisi kardiovaskulaarsetel põhjustel ning korduvaid erakorralisi hospitaliseerimisi. Eraldi alagruppidena analüüsiti väikseid ja mõõdukaid-suuri ravimidoose kasutanud patsientide andmeid.

Kokku koguti 2320 patsiendi andmed, neist 1786 kasutasid modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi ja 534 glimepiriidi. Gliklasiidi tarvitajatel oli 6,7 korda suurem risk erakorraliseks hospitaliseerimiseks raske hüpoglükeemia tõttu võrreldes glimepiriidiga.

Teiseste tulemusnäitajate osas oli gliklasiidi tarvitajatel 1,4 korda suurem risk kukkumisteks ja luumurdudeks, 1,7 korda suurem risk erakorraliseks hospitaliseerimiseks kardiovaskulaarsetel põhjustel ja 1,4 korda suurem risk korduvateks erakorralisteks hospitaliseerimisteks. Dokumenteeritud hüpoglükeemiate esinemissagedus kahe ravimi tarvitajatel ei erinenud.

Doosist sõltuvates analüüsides selgus, et ravimite väiksed doosid (< 60 mg modifitseeritud vabanemisega gliklasiidi või < 2 mg glimepiriidi) ei suurendanud erakorralise hospitaliseerimise vajadust raskete hüpoglükeemiate tõttu; mõõdukad-suured doosid näitasid samasugust mustrit nagu varem kirjeldatud, kus modifitseeritud vabanemisega gliklasiid tõi suurema osa tulemusnäitajate suhtes kaasa suurema riski kui glimepiriid.

Seega ei pruugi modifitseeritud vabanemisega gliklasiid olla eakatel kasutamiseks sugugi ohutum alternatiiv võrreldes glimepiriidiga. Modifitseeritud vabanemisega gliklasiid peaks olema lisatud Euroopas eakatel mittesoovitatavate ravimite loetellu ja samuti Beersi kriteeriumite loetellu. Väikeste dooside kasutamine näib siiski olevat suhteliselt ohutu ka eakatel.

Algendy AF, et al. Increased Frequency of Severe Hypoglycemia with the Modified-Release Gliclazide Compared to Glimepiride in Diabetic Older Adults; Propensity Score-Adjusted Analysis. Diabetes Metab Syndr Obes. 2022 May 19; 15: 1563–1575. doi: 10.2147/DMSO.S339331.