Kui ohtlik COVID-19 tüvi Eestis ringleb ning keda vaktsineerida?
Nii nagu mujal Euroopas, domineerib Terviseameti teatel ka Eestis alates käesoleva aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema järglased, täpsemalt alamliinid JN1 ja KP.3. Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides hakkas haigestumus COVID-19sse sagenema kolm nädalat tagasi. Haiguste ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) informatsiooni kohaselt on aga paljud riigid teavitanud, et praegu on haigestumine pigem juba langustrendis.
Niisiis on hetkel ringlevate tüvede puhul SARS-CoV-2 epideemia üldine mõju haiglatele ja suremusele suhteliselt madalal tasemel.
Haigestumisest kõige enam mõjutatud rühm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jõuavad ka haiglaravile. Seega on haavatavatel riskirühmadel endiselt suurem risk raske haiguse tekkeks.
Kes kuuluvad riskirühma?
Eelmiste aastate andmete analüüsimise tulemusel on raskekujuliste COVID-19 vormide tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus, teatab Terviseamet. COVID-19 kui põhihaiguse tõttu hospitaliseeritutest 91% moodustavad patsiendid vanuses 60 eluaastat ja vanemad. Märgatavalt suurem tõenäosus haiglasse sattuda on nendel patsientidel, kes on vanuses 85+. Nende haiglaravile jõudmise tõenäosus 138 korda kõrgem kui lastel ja 109,4 korda kõrgem kui täiskasvanutel ning 4,4 korda kõrgem kui patsientidel vanuses 60-74.
Vanuse kõrval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu. Umbes 80%-l patsientidest esines mitu patoloogiat, millest kõige olulisemana saab välja tuua südameveresoonkonna haigused.
Raskete haigusjuhtumite puhul saab riskifaktorina välja tuua ka vaktsineerimisega hõlmatuse ebapiisavuse. Põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kes olid 60 ja vanemad, omas vaktsiinikaitset vaid 3,5% ja koroonaviiruse tõttu surnutest oli vaktsineeritud vaid üks inimene.
WHO ja ECDC ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Lähiaja prognoos ja soovitused sügishooajaks
Terviseamet prognoosib nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. Kuivõrd esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena.
2024-2025 hooajal on COVID-19 vastane immuniseerimine tagatud tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. Tasuta vaktsineeritakse ka 60-aastaseid või vanemaid inimesi, lapseootel naisi ja neid, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda.
Sihtrühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine üldjuhul vajalik. Sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.
Seda, kas patsient kuulub mõnda riskirühma, saab kontrollida näiteks terviseportaalist ning loetelu riskirühma terviseseisunditest on avaldatud vaktsineeri.ee lehel (PDF) (COVID-19 alamleht, „Kes on kõige enam ohustatud?“ info all).
