Kui kolleeg käitub ebaadekvaatselt, tuleb sekkuda (1)

Möödunud nädala ETV saates „Impulss“ räägiti Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aset leidnud juhtumist, kus kirurg võis põhjustada joobeseisundi tõttu ravivea. Saates sõna võtnud advokaat ütles, et kolleegid oleksid pidanud talle politsei kutsuma, kes oleks saanud võimaliku joobe tuvastada. Uurisime haiglate kvaliteedijuhtidelt, kuidas peaksid kolleegid sellisel juhul käituma, kui arst tundub olevat ebaadekvaatses olekus või nad lihtsalt märkavad raviviga.

„Me peaksime astuma sammu tagasi sellest juhtumist ja mõtlema laiemalt, mida saaksime teha selleks, et tervishoius oleks kõigil lihtsam juhtida tähelepanu nendele olukordadele, kus patsiente seatakse ohtu,“ arutles Põhja-Eesti Regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver. „Selle lahenduse keskmes on meie asutuste psühholoogiline turvalisus: kuivõrd on inimestel võimalik olla avameelne, kartmata näida lolli, tülika või ebakompetentsena.“

Tohveri sõnul võib see üksuseti varieeruda – on üksuseid, kus on selgelt välja öeldud, et rääkida võib avatult ja kriitikale reageeritakse alati mõistvalt, ja üksuseid, kus juhid selge sõnaga tunnistavad oma eksimisvõimelisust ja tervitavad kriitikat, andes sellega loa kõigile kartmatult avaldada arvamust.

„Kui me saame kõik üksused sellisele tasemele, siis ei ole enam küsimust, kuidas peaks sekkuma, kui näeme, et keegi seab patsiente ohtu: kõik teavad, et neil on õigus sekkuda ja nad teevad seda julgelt,“ ütles Tohver. „Mõõdame psühholoogilist turvalisust Regionaalhaiglas regulaarselt. Viimane haiglaülene küsitlus näitas, et kui 2021. aastal julges 70% juhtida tähelepanu suurema autoriteediga töötajate ohtlikule tegevusele, siis 2023. aastal julges seda teha juba 76%. Arenguid on olnud, ent arenguruumi on samuti.“

Lääne-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuhi Vahur Keldrima sõnul näeb ohutuskultuur ette, et kolleegid teevad koheselt oma kolleegile märkuse, kui näevad, et mingi tegevus või tegevusetus ohustab patsiendi tervist. Keldrima ütles, et kui töötajatel tekib kahtlus, et nende kolleeg viibib töökohal joobeseisundis, siis peavad nad viivitamata teavitama vahetut juhti, töökeskkonnaspetsialisti ning töökeskkonnavolinikku, kes siis on kohustatud kutsuma joobeseisundi kontrollimiseks politsei.

„Kui kolleeg on saabunud tööle seisundis, mis tekitab kaastöötajates kahtlust tema tööga toimetuleku osas (näiteks üleväsimus jne), peavad kolleegid sõltumata oma ametikohast reageerima,“ kinnitas ka Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht Agris Koppel. „Sellises olukorras tuleks teavitada vahetut juhti ja juhi kohustus on töötajat tööle mitte lubada.“

Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juhataja Teele Orgse sõnul oleks kõige kollegiaalsem ja patsientidele ohutum kolleeg koju saata ja siis, kui ta on kaine, ta tagasi kutsuda ja asjad läbi rääkida. „Iga juhtum on unikaalne ja siin pole ühtset retsepti, kuidas toimida,“ lisas ta.

Patsiendiohutusjuhtumist teavitamine

Uurisime, mis saab siis, kui jätta patsiendiohutusjuhtumist teavitamata ning kas või kuidas antakse patsiendile teada, kui selline juhtum on temaga aset leidnud.

Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) juhatuse liikme, ülemarsti Pille Letjuka sõnul on haigla patsiendiohutuse kultuuri parandamise üheks suunaks, millega pidavalt tegeletakse, ohutusjuhtumite raporteerimata jätmise väga selge taunimine ja mitteaktsepteerimine. IVKH-s on kasutusel kliinikumi hallatav infosüsteem POI, kuhu patsiendiohutusjuhtumid registreeritakse. Selles keskkonnas toimub ka juhtumite menetlemine. Alates 1. novembrist lisandus teatud ohutusjuhtumite raporteerimine keskses andmekogus.

„Patsiendiohutuse filosoofia põhineb avalikult mittesüüdistavalt juhtumitest rääkimisel, et nende alusel õppida, teha muutusi töökorraldusse, suhtumistesse jmt. Kindlasti on selle põhimõtte üheks osaks ka see, et patsiendiga tuleb nendega toimunud juhtumitest avameelselt rääkida,“ lisas Letjuka.

Teele Orgse sõnul saab patsientide teavitamine toimuda ainult vahetult ravitöö käigus ja vastavalt korrale on see soovitatav tegevus. Keskselt seda kontrollida ei saa. Pärnu haiglas on ja jääb ka edaspidi olema mitu erinevat viisi, kuidas teada saada ravikvaliteedi probleemist: retrospektiivne analüüs, kliiniline audit, ravijuhu kvaliteediprobleemi teatamine, regulaarne dokumentide kontroll, koosolekute praktikast tulenevad võimalused, ühes infosüsteemis on tüsistuste registreerimine ja teises riskijuhtumitest raporteerimine.

„Oleme aastaid juba kõrvalekaldeid ehk patsiendiohutusjuhtumeid analüüsides nendele arstidele ja õdedele, kelle valve all mingi patsiendiohutusjuhtum toimus, ära näidanud, et seda oleks pidanud raporteerima. Ehk siis teisisõnu anname tagasisidet,“ kinnitas Orgse.

Ida-Tallinna Keskhaiglas on alates 2023. aastast kasutusel ohutusjuhtumite teatamise ja uurimise süsteem OTUS. See on võimaldanud ohutusjuhtumitest teatada võimalikult kiiresti ning struktureeritult. Lisaks teatamisele on OTUS arendatud ka juhtumite uurimiseks, mille käigus arutletakse ühiselt juhtumit põhjustavate tegurite ning võimalike ennetavate meetmete üle.

„Arutelu lõpus koostatakse ohutusjuhtumi otsus, kus kirjeldatakse vajalike täiendavate ennetavate meetmete rakendamist juhtumi kordumise tõenäosuse vähendamiseks ning vajadusel koostatakse tegevusplaan,“ kirjeldas Agris Koppel. Ta lisas, et patsiendiohutusjuhtumi registreerimise käigus patsiendile sellest teavet ei edastata.

„Küll aga registreeritakse ohutusjuhtumi viitenumber patsiendi haigusloosse, mis võimaldab leida patsiendiga seotud ohutusjuhtumi juhul, kui kindlustusandja saadab haiglale selleks taotluse,“ selgitas Koppel. „Ravitüsistuste korral tuleb patsienti ka teavitada ning vastav info lisatakse epikriisi, millega patsiendil on võimalik tutvuda terviseportaalis.“

Ka PERHis on patsiendiohutusjuhtumitest teavitamiseks juba aastaid eraldi infosüsteem. Priit Tohveri sõnul näeb kord ette, nagu ka seadus, et patsiendiohutusjuhtumitest (POJUdest) peab teavitama viivitamatult. Tervishoiutöötaja, kes jätab patsiendiohutusjuhtumist teavitamata, loobub Tohveri sõnul võimalusest saada täiendavat kaitset seaduse mõistes. Kui tervishoiutöötaja on ettevaatamatusest põhjustanud patsiendi surma või raske tervisekahjustuse, siis karistusseadustik võimaldab talle määrata isegi vanglakaristuse. Vastutuskindlustusseaduse jõustumise järgselt on võimalik tervishoiutöötajat vabastada kriminaalmenetlusest, kui ta on viivitamatult teavitanud patsiendiohutusjuhtumist.

„Seega on juhtumi teavitamine selgelt tervishoiutöötaja enda huvides ja kui ta jätab teavitamata – eriti olukorras, kus on sündinud raske tervisekahju –, siis tagajärjeks on tema huvide kahjustumine,“ selgitas Tohver. „Tasub ka märkida, et patsiendiohutusjuhtumeid on väga erisuguse kaaluga. Kas või iga lamatis on patsiendiohutusjuhtum. Ühe patsiendiohutusjuhtumi teavitamata jätmine võib kiire töötempo juures juhtuda absoluutselt kõigiga ning kindlasti ei järgne sellele automaatselt mingeid tõsiseid tagajärgi. Teavitamata jätmise tagajärgi saab hinnata ainult konkreetse juhtumi valguses.“

Tohver nentis, et patsiente peaks juba täna teavitama, kui nendega seoses on aset leidnud patsiendiohutusjuhtum.

„Vastutuskindlustusseadus ei loo seda nõuet, see on meie enda sisemine nõue ja soov, et patsiendid oleksid informeeritud,“ lausus ta. „Hiljuti meie majas läbi viidud erialajuhtide küsitluses vastas 96%, et patsienti peaks temaga seoses aset leidnud patsiendiohutusjuhtumist teavitama.“