Kui kiiresti nakkab uus koroonaviirus?
Jaapani teadlased visualiseerisid ja mõõtsid, kuidas väljahingatava õhu aerosooliosakesed õhus voolavad ja uurisid viiruse ekspositsiooni lühiajaliste näost näkku kohtumiste puhul, nagu kõndimine, jooksmine või sprintimine. Leiti, et aerosooliosakeste hulk saavutas maksimumi viie sekundi möödumisel kohtumise algusest ja seejärel kiirelt vähenes.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Esialgu arvati, et uus koroonaviirus SARS-CoV-2 levib ainult piisk- ja kontaktnakkuse teel, kuid hiljem tehti kindlaks, et tõenäoliselt on viiruse peamine levikutee hoopis aerosoolne transmissioon ehk õhu kaudu levimine. Sellisel juhul tekib küsimus, kas ja kuidas võiks viirus levida sellistes olukordades, kus nakatunu ja mittenakatunu lähevad teineteisest lihtsalt mööda, kuid pikemalt omavahel kontaktis ei ole. Selleks korraldati eksperiment, kus kasutati mobiilset mannekeeni ja osakeste jälgimise ja kiiruse mõõtmise süsteemi (PTV – Particle Tracking Velocimetry). Võrreldi aerosoolide lendumist ja käitumist ventileeritud ja ventileerimata tingimustes.
Leiti, et aerosooliosakeste hulk mannekeeni väljahingatavas õhus saavutas maksimumi viie sekundi jooksul pärast ja seejärel langes järsult. Sarnast mustrit oli näha nii käimise, jooksmise kui sprintimise korral. Mida kiiremini mannekeen liikus, seda väiksem aerosoolide tipptase saavutati. Viimase põhjuseks oli ilmselt suhtelise kiiruse suurenemine väljahingatava ja ümbritseva õhu osas, mis lihtsustas osakeste difusiooni. Ootuspäraselt oli osakeste hulk ventileerimata keskkonnas suurem kui ventileeritud ruumis.
Tulemused viitavad, et viiruse leviku tõkestamiseks lühikestel näost näkku kohtumistel on vajalik rakendada meetmeid, nagu lühiaegne hinge kinni pidamine, vähemalt ühe meetri pikkuse vahemaa hoidmine ja õues ka pärituult seismine. Uuringu tulemusi võib ilmselt laiendada ka teiste õhuga levivate haiguste suhtes.
Asai T, et al. Peak risk of SARS-CoV-2 infection within 5 s of face-to-face encounters: an observational/retrospective study. Sci Rep. 2023 Oct 16;13(1):17520. doi: 10.1038/s41598-023-44967-x.