külmetus gripp nohu haige
Foto: Shutterstock

Kui hea kaitse saab pärast COVID-19 põdemist?

Taanis analüüsiti nelja miljoni inimese andmete põhjal varasema SARS-CoV-2 nakkuse mõju korduvate infektsioonide ära hoidmisele.

Avaldatud Viimati uuendatud

Kui hästi kaitseb COVID-19 põdemine tulevikus korduva nakatumise eest, pole hästi teada. Taanis on ulatuslik riigi kulul PCR-testimine sarnaselt Eestile. 2020. aastal tehti neljal miljonil inimesel (69% Taani populatsioonist) kokku 10,6 miljonit testi. Nende andmete põhjal analüüsiti nüüd varasema SARS-CoV-2 nakkuse mõju korduvate infektsioonide ära hoidmisele.

Individuaalsel tasemel andmeid vaadeldi eraldi kahes perioodis: esimene laine kevadel märtsist-maini 2020 ning teine laine sügisel septembrist detsembrini 2020. Välja jäeti inimesed, kes andsid esimese positiivse testi nende kahe perioodi vahepeal ja need, kes enne teist lainet surid.

Esimese laine ajal testiti 53 381 inimest, kellest 11 272 (2,2%) olid PCR-positiivsed. Teise laine ajal andis korduva positiivse PCR-testi neist 72 (0,65%). Esmakordselt andsid teise laine ajal positiivse testi 16 819 inimest (3,3%). Seega oli pärast SARS-CoV-2 nakkuse läbi tegemist kaitse korduva infektsiooni eest 80,5%.

Seejärel viidi läbi teine kohortanalüüs, kus võrreldi infektsioonimäärasid kogu aasta jooksul nendel, kellel oli varasem infektsioon kinnitatud vähemalt kolm kuud varem, sõltumata kuupäevast. Ka selles analüüsis saadi sarnased tulemused: varasem PCR-positiivsus kaitses korduva nakkuse eest 79%. Lisaks leiti, et üle 65-aastaste hulgas oli kaitse korduva infektsiooni eest vaid 47%. Soolist erinevust ei leitud. Kaitse püsis kogu jälgimisperioodi vältel ühetaolisena.

Kui oletada, et pärast esimest positiivset PCR-testi inimesed võivad oma käitumist muuta, nakkuse leviku tõkestamise meetmetest vähem kinni pidada ja seetõttu nakkusele rohkem eksponeeritud olla, siis sellele räägib vastu asjaolu, et uuringus leiti sarnased korduva infektsiooni tasemed arstide, õdede, sotsiaaltöötajate ja tervishoiu assistentide hulgas. Samuti välistab see leid erinevuse testimise sageduse osas (nt varem COVID-19 põdenud ei lähe järgnevate haigestumiste korral testima, kuna peavad end immuunseks) – neid töötajaid testiti SARS-CoV-2 PCR-ga regulaarselt.

Uuringust võib teha mitmeid järeldusi. Seni on arusaamine korduvate infektsioonide kohta olnud piiratud, lähtunud kitsastest kohortidest või pole suudetud reinfektsiooni jääkpositiivsusest usaldusväärselt eristada. Üldiselt on korduvaid nakkusi peetud pigem haruldasteks. Nüüd on tegemist suure populatsioonipõhise isikustatud andmebaasiga, mis annab palju usaldusväärsema sissevaate nakkuse levikusse. Korduvad infektsioonid ei ole nii haruldased, kui esialgu arvatud. Väiksem kaitse korduvate infektsioonide eest paneb eakad COVID-19 põdenud patsiendid siiski vaktsineerimise prioriteetsesse gruppi, kuna põdemise tagajärjel kujunenud kaitsele nende puhul lootma jääda ei saa. Kuidas sobituvad siia võrrandisse SARS-CoV-2 uued variandid, ei ole veel päris selge.

Hansen CH, et al. Assessment of protection against reinfection with SARS-CoV-2 among 4 million PCR-tested individuals in Denmark in 2020: a population-level observational study. Lancet. 2021 Mar 27;397(10280):1204-1212. doi: 10.1016/S0140-6736(21)00575-4.

Powered by Labrador CMS