Kroonilise kopsuaspergilloosi suremuse hindamine

Autor: Adele Tamm, meditsiinitoimetaja.

CPA alla kuuluvad viis haiguse alatüüpi: aspergilloom, Aspergillus’e noodulid, krooniline õõnsuste kopsuaspergilloos (chronic cavitary pulmonary aspergillosis), krooniline fibroseeruv kopsuaspergilloos ja alaäge invasiivne aspergilloos.

Invasiivse aspergilloosi puhul iseloomustab haiguse teket immuunsüsteemi puudulik toimimine. CPA puhul tekib haigus kopsude struktuurse kahjustuse korral, kui kopsud ei suuda enam füüsiliselt elimineerida Aspergillus’e infektsiooni. Enamik CPA diagnoosiga patsientidest on samuti tuberkuloosihaiged. WHO globaalse tuberkuloosi leviku hinnangul haigestub tuberkuloosi ja CPA-nakkusesse üheaegselt 1,84 miljonit inimest aastas. Sama matemaatilise mudeli järgi sureb esimesel aastal pärast CPA diagnoosi ligi 340 000 patsienti (19%) ning viie aasta suremus on ligi 50%. Vaatamata sellele on ajalooliselt nähtud kroonilist kopsuaspergilloosi suhteliselt healoomulisena võrreldes invasiivse aspergilloosiga. Probleem on haiguse süsteemne ala- ja valediagnoosimine.

Uus metaanalüüs kinnitab haigusega seotud varajast suremust ning hindab esimese aasta suremuseks 15% (95% usaldusvahemik CI 11–19%) ja viie aasta suremuseks 32% (95% CI 25–39%). Kõige olulisem suremuse mõjutaja on patsiendi kaasuvad haigused. Suurim viie aasta suremus on interstitsiaalse kopsuhaiguse korral (42%), järgnevad autoimmuunsed haigused (38%), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (35%) ja tuberkuloosijärgne kopsuhaigus (26%). CPA alatüüpide vahelises võrdluses oli suremus väikseim aspergilloomi puhul ja suurim kroonilise fibroseeruva kopsuaspergilloosi puhul.

Võib järeldada, et tulenevalt kroonilise kopsuaspergilloosi varajasest suremusest on oluline varakult jõuda õige diagnoosi ja raviplaanini, et saavutada parimaid tulemusi patsientide ravis.

Allikas: Emily Rayens. Estimating mortality in chronic pulmonary aspergillosis. The Lancet Infectious Diseases. 2025 March; 25.