Kristjan Pomm: meestekliinikus võiks olla ka vaimse tervise spetsialist

Alates 1. aprillist on Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm. Ta on täitnud neid ülesandeid juba eelmise aasta sügisest, kui keskuse senine juht professor Margus Punab asus kliinikumis 6. valdkonna juhi positsioonile.

Mida tähendab meestekliinikule juhi vahetus?

SA TÜK Meestekliinik on senise juhi professor Margus Punabi juhtimisel kasvanud enam kui 15 tegutsemisaasta jooksul hästi toimivaks meeste tervise kompetentsikeskuseks ning soov on seda positsiooni veelgi tugevdada. Meestekliinikul on praegu keskus Tartus, Narvas, Pärnus ja Tallinnas ning soovin, et suudaksime pakkuda parimat androloogilist arstiabi kõigis neis keskustes ja katta sellega Eesti kõigi regioonide vajadused.

Kindlasti on üheks prioriteediks koostöö Eesti viljatusravikeskustega, et aidata parimal moel neid paare, kel on laste saamisel abi vaja ja usun, et koostöö viljatusraviga tegelevate naistearstide, aga ka embrüoloogidega, on võimalik viia veel paremale tasemele.

Soovin et meestekliinik oleks kaasaegse ülikoolihaigla parimaks näiteks, kus on hästitoimivas sümbioosis androloogiline terviseabi ja kliiniline teadustöö, mis on edukalt võrgustunud nii meie siduseriala keskustega Eestis, meeste tervise ja reproduktiivmeditsiini valdkonnas tegutsevate akadeemiliste institutsioonidega kui androloogia kompetentsikeskustega maailmas.

Meie kliiniku suurim väärtus on meie inimesed ja igaühe personaalsete pädevuste ja oskuste summast kokku saav tugevus. Soovin teha parima, et hoida ja arendada meie multidistiplinaarset töötajaskonda – androloogide-uroloogide, üldtervise spetsialistide, füsioterapeutide, seksuaalnõustajate, edaspidi ehk ka vaimse tervise spetsialistide meeskonda.

Mis on praegu meestekliiniku olulisemad arengusuunad või arendused?

Meestekliiniku viimaste aastate olulisemad arendused seonduvad näiteks füsioteraapia lõimimisega vaagnavalusündroomiga, aga ka seksuaal- ja urineerimishäiretega meeste käsitlusse ning oleme ka praegu jätkuvalt arendamas meie kliinikus meeste füsioterapeutilist käsitlust. Kindlasti on see olnud läbimurre ja suureks abiks paljudele meestele. Samuti oleme oma laboritehniliste lahenduste mõttes olnud innovaatorid – läbivoolutsütomeetriline uriiniaanalüüs on näiteks prostatiidikäsitlust oluliselt muutnud ja aidanud vähendada asjatut antibiootikumide kasutust.

Lisaks on koostöö androgeneetika alal akadeemik Maris Laanega toomas tulevikus ilmselt uusi võimalusi ja lahendusi meeste viljatuse, aga ka hüpogonadismi käsitluses, millega seondub ka rahvusvaheline koostöö mitme androloogia tippkeskusega mujal maailmas.

Oluliseks pean ka enda algatatud koostööd patoloogidega, et kasutaksime raske meeste viljatuse, azoospermia, korral veel paremini ja ühtsemalt munandibiopsial saadud histoloogilise leiu tähendust edasiste raviotsuste tegemisel. Samuti oleme tänu heale koostööle Itaalia Firenze ülikooli kliiniku androloogiakeskusega osalenud meeste sugutrakti ultraheliuuringute standardiseerimisega seotud teadusprojektides ning käesolevalt ka oma kliinikus rakendanud uudse ultraheliuuringute protokolli.

Ühe vajadusena näen leida veel enam koostööpartnerina või kliiniku töötajaskonda liita vaimse tervise spetsialist, sest näiteks nii krooniliste haigustega kaasnev frustratsioon kui viljatusprobleemidega seonduv vaimne pinge ja emotsionaalne raskus ei ole alati ajaliselt napi konsultatsiooniaja raames lahendatav. Puudub ka vastav väljaõpe. Seetõttu oleks ideaalis meie kliinikusse vaja ka sellise pädevusega spetsialisti, et kliinikus pakutav abi oleks võimalikult kompleksne.

Avasite äsja Narva filiaali – kuidas on see võimalus vastu võetud? Kas näete Eestis veel vajadust filiaalide järele?

Narva keskus on kenasti tööle saanud ja kindlasti toonud Ida-Virumaa, aga ka sealsete naabermaakondade meestele androloogilise arstiabi lähemale. Täiendavalt püsivalt töötavaid filiaale lähiajal ei ole plaanis avada, küll aga on soov leida ja rakendada muud koostöölahendused, kuidas viia androloogiline arstiabi paremini kohale neis piirkondades, kus see täna ei ole veel piisavalt hästi. Paar konkreetset mõtet on praegu selle osas ka arendamisfaasis.

Märkasin uut teenust "videokonsultatsioonid üle ilma". Mida see endast kujutab ja kuidas on see käima läinud?

Oleme tõesti pakkunud võimalust videokonsultatsioonideks ning nii Eestist eemal elavatele meie riigi kodanikele kui ka välismaalastele on see teenus osutunud sobivaks. Samuti on selline teenus asjakohane, kui on ajaliselt või logistiliselt keeruline võtta ette käik konsultatsiooniks kliinikusse. Kindlasti soovime sellega jätkata. COVID-epideemia üheks mõjuks on seegi, et oleme ka meditsiinisüsteemis õppinud paremini kasutama erinevaid e-lahendusi. Muidugi ei asenda kaugvisiit või videokonsultatsioon kõiges silmast-silma kohtumisi, kuid näiteks analüüside/uuringute planeerimiseks või, vastupidi, tulemuste ja raviplaanide arutamiseks võib selline lahendus toimida väga hästi.

Kui hea on praegu teie hinnangul Eestis meestearstide kättesaadavus ja kas selles osas on asjad paremaks minemas?

Arvestades, et meestekliiniku võrgustik on üle-eestiline ning lisaks on veel sarnast abi pakkuvaid keskusi, siis usun, et meestearstiabi kättesaadavus on saanud aina paremaks. Kindlasti on arenguruumi kasvamiseks. Planeerime lähiaastail uute androloogia residentide vastuvõtmist, et eriala areneks ja kasvaks.

Kristjan Pomm on töötanud meestekliinikus üle kümne aasta. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ja läbinud androloogia-uroloogia residentuuri ning on Euroopa Androloogia Akadeemia poolt sertifitseeritud kliiniline androloog.

Kristjan Pommil on töökogemus meestearstina ka Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuses, NovaVita kliinikus ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuses ning varasemalt ka noormeeste nõustajana Tallinna Seksuaaltervisekliinikus.