Kristjan Pomm: kui trend jätkuks, oleks viljakate meeste protsent varsti üliväike

Ülemaailmseid uuringuid hõlmavast analüüsist nähtub Pommi sõnul negatiivne trend, kirjutab Eesti Päevaleht. „Kui see trend jätkuks, oleks 20 aasta pärast viljakate meeste protsent ühiskonnas üliväike,“ ütles Pomm. Aga ta ei usu, et nii läheb. Pommi sõnul on oluline teadvustada, et ka mõõduka seemnerakkude hulga kahanemise korral võib naine loomulikul teel rasestuda, kuid selle tõenäosus on väiksem. „Hinnangu andmiseks on alati vaja vaadata spermaanalüüsi tulemust tervikuna ja käsitleda arstlikus mõttes last soovivat paari ühiselt,“ täpsustas Pomm.

Tema sõnul leiab mullu avaldatud analüüsis kinnitust fakt, et seemnerakkude hulk on viimasel 50 aastal vähenenud keskmiselt 1% aastas ja viimased 20 aastat 2,6% aastas. Siiski ei saa meestearsti sõnul sellest veel midagi katastroofilist järeldada. „Teadusmaailmas pole selle uuringu tulemuste kohta täit üksmeelt. Sest nii analüüsi kaasatud uuringute metoodika, spermaanalüüsi andnud meeste kaasamise põhimõtted kui ka see, et spermaanalüüsitulemus võib ühel mehel ajas varieeruda, on vaid mõned asjaolud, mis on võinud analüüsitulemust kallutada,“ selgitas Pomm.

Viimase 20 aasta jooksul on seemnerakkude hulga vähenemine kiirenenud. Pomm sõnas, et kuigi varem on arvatud, et seemnerakkude vähenemine võib olla lääne ühiskonna mure, siis nüüdseks on kindlaks tehtud, et langus on globaalne. Samasugune langus oli ka aastatel 1940–1990. Kuid Pommi sõnul tekib nii varajaste analüüside kohta andmete õigsuse küsimus. „Kui võrrelda praegust ja 30 aasta tagust spermaanalüüsi metoodikat, siis nüüd on see paremini standardiseeritud ja ka laborite kontrollimehhanismid on paremal järjel.“ Siiski ei ole Pommi meelest põhjust arvata, et vanemad uuringud oleksid väärad. „Uuringud hõlmasid ikkagi mitukümmend tuhat meest üle maailma ja olid tehtud parimal ajastule kohasel moel,“ rõhutas ta.