Kristin Raudsepp: peab ikka raudne tervis olema, et asjatutes reformides ellu jääda

Autor: Kristin Raudsepp, Ravimiameti peadirektor aastatel 2002-2021, Eesti esindaja Euroopa Ravimiameti (EMA) haldusnõukogus ja Euroopa Komisjoni ravimikomitees 2004-2021, Confido Tartu Raatuse kliiniku juht alates 2021. aastast

Peab ikka raudne tervis olema, et asjatutes reformides ellu jääda. Mõistan hästi iduettevõtte töö loogikas olevat määramatust. Aga üldse ei mõista ma määramatuse kasutamist tervisevaldkonna juhtimisel. Tervisevaldkonnas – ja eriti ravimiohutuse vallas – peavad selgesti prognoositavad protsessid ja läbipaistvad juhtimispõhimõtted kehtima igal ajahetkel. Mitte ükski poliitiline eesmärk või reformimine linnukese pärast ei tohi seda kahjustada või tuua elutähtsasse valdkonda määramatust, segadust ja konflikte.

Aja jooksul Ravimiametis ei läinud mööda peaaegu ühtegi aastat, kui ma poleks pidanud arutama kellegagi, miks Ravimiamet ikka veel kellegagi liitmata on. Enamasti algas arutelu sellest, et hakkaks õige reformima. Mitte kunagi sellest, et meil on üks oluline probleem ravimite turvalisuse tagamisel, mistõttu peame leidma lahendusi. Ei ole kuulnud ka sel korral. Alati sobib põhjenduseks tuua ebamäärast raha kokkuhoiu ideed. Mille arvelt siis kokku hoiaksime? Ühe peadirektori? Väheusutav, küllap tuleks selle asemele valdkonna asetäitja. Kas basseini vee kvaliteedi hindaja saaks minna edaspidi ka ravimite kvaliteeti hindama? Jättes kõrvale potentsiaalse ohu ekspertteadmiste puudumise tõttu, ei ole see isegi tehniliselt võimalik. Ravimite kvaliteedialaseid otsuseid saab teha ainult rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite alusel ja need ekspertteadmised ei teki üleöö, kogu detailsuses ei tule need isegi Eesti kõrgkoolidest, vaid vajavad kallist täiendõpet välismaal ja pikka-pikka kogemust.

Ravimiamet on rahvusvaheliselt tunnustatud, efektiivne ja ladusalt funktsioneeriv riigiasutus. Meie kõigi tervise huvides oleks kasulik aidata kaasa selle valdkonna edasisele arengule, mitte tõsta asutust edasi-tagasi. Muidugi peab riik läbimõeldud kohtades asjalikke analüüse tegema, aga tark oleks otsuseid mitte enne analüüse teha. Eelmises liitmiste idee ringis kaasati analüüsi ka rahvusvahelisi eksperte, kes liitmise ideed heaks ei kiitnud. Jälle oleme samas kohas tagasi.

Vaatame siis teistes Euroopa riikides ringi, kust leiaksime selliseid innustavaid ja hästiõnnestunud näiteid? Ei tea. Põhjuseks ikka sama asjaolu, et liiga erinevad oma töö ja ekspertteadmiste poolest, et tekiks mingigi vajalik sünergia nende kokkusurumisel.

Õigusakti ümberkirjutamine pole tõesti keeruline, aga ega siis õigusakt ekspertiise ei hakka tegema. Kui vähese raha ümber jagame, mis siis paremaks saaks minna? Ravimiameti väljaõppinud spetsialiste oodatakse avasüli paljudes ettevõtetes. Tänu oma heale väljaõppele ja rahvusvahelise töö kogemusele, ei ole Ravimiameti ekspertide jaoks ka riigipiirid mingiks takistuseks.

Ka ei ole väike risk selles, et kahe erineva organisatsiooni sõrmenipsust ja töötajate jaoks ebapiisavate selgitustega liitmisega kaasneb kindlasti asjatult pikk ja konarlik organisatsioonikultuuride sulandumine, mis võib jällegi omakorda põhjustada mõlemas organisatsioonis ülivajalike hea väljaõppega spetsialistide lahkumist.

Terviseamet on viimastel aastatel sattunud koroonakriisi tõttu ülikeerulisse olukorda, abiks pole olnud ka ebastabiilne ja muutuv juhtimine. Kuidas reform nüüd selles olukorras kaasa aitaks?

Kas kõigele on vastused olemas, kõik ülejäänud tervisvaldkonna probleemid lahendatud, mõlema organisatsiooni töötajad igakülgselt informeeritud ning rahulolevad, edasine piisav rahastamine tagatud, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide ekspertiisid tehtud, kõik asjaolud läbi kaalutud ning võimalikud riskid maandatud? Minule teadaolevalt mitte. Peaasi, et ei juhtuks „tehtud-mõeldud“ ega „tehtud-tehtud“, sest see võib siis olla juba tervise hinnaga.