Kristel Ehala-Aleksejev: ülekaalu terviseriskidest teatakse meditsiinikeskkonnast väljaspool kohati väga vähe

Lõppeva aasta üheks oluliseks sündmuseks oli uue seltsi loomine – viis Eesti arsti asutasid Eesti Kaaluravi Seltsi, et leida üheskoos lahendusi ülekaalu ennetamiseks ja rasvumise raviks. Seltsi asutasid Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku arst-toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev, Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Eno-Martin Lotman, Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog dr Kristina Isand ja Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor dr Taavi Tillmann. Kristel Ehala-Aleksejev rääkis Med24-le, kuidas on uuel seltsil läinud.

Mis olid peamised põhjused, miks otsustasite luua uue seltsi?

Eesti Kaaluravi Seltsi ajendas looma eelkõige vajadus tuua kaaluteema nii arstkonnas kui ühiskonnas tervikuna enam nähtavale. Meie sooviks on aidata kaasa ülekaaluga seotud probleemide teadvustamisele ning kaaluprobleemi ohjamisele. Oluline on multidistsiplinaarne koostöö, mis tooks kokku eksperdid (arstid, psühholoogid, toitumisspetsialistid jt), kellelt saadud parim teaduslik teave võimaldaks pakkuda terviklikke lahendusi. Tahame toetada ka tervisepoliitikat, mis aitaks kujundada kaalusõbralikumat keskkonda ning tagaks parema juurdepääsu ravivõimalustele. Samuti on meie eesmärgiks aidata kaasa kaaluprobleemidega seotud eelarvamuste ja stigmade vähendamisele.

Kuidas on seltsil praeguseks läinud?

Novembris korraldasime esimese ümarlaua, kus tutvustasime seltsi eesmärke ja kutsusime kaasa mõtlema. Sellest kohtumisest sündinud ideed on tänaseks teemade kaupa kenasti kokku koondatud ja need on meile teeviitadeks, mille alusel oma tegevusi edaspidi planeerida. Ümarlaua järgselt on tulnud ka esimesed liitumisavaldused ning loodetavasti leidub piisavalt teemast huvitatuid, et midagi üheskoos tõepoolest muuta saaksime.

Mida näete, et selts saab omalt poolt teha ülekaalu probleemile lahenduste leidmiseks?

Kuigi tundub, et ülekaalu terviseriskidest on palju räägitud, siis meditsiinikeskkonnast väljaspool teatakse neist ikkagi veel kohati väga vähe. Seega on teavitustöö kindlasti oluliseks teemaks. Samuti tahame aidata luua üheselt mõistetavat ja toimivat raviteekonda. Enamus punkte, millele pikas perspektiivis sooviks õla alla panna, sai juba mainitud.

Kuidas suhtute sellesse, et alkoholiaktsiisi tõstmisest loobuti ning samuti on praeguseks loobutud suhkrumaksust?

Lühiajalise kurvastusega, aga pikas perspektiivis siiski lootusrikkalt. Ebatervislike toodete tarbimise vähendamisel mängivad olulist rolli nii hinnapoliitika kui ka nende toodete kättesaadavus ning selliste meetmete mõju ei saa alahinnata. Riikides, kus suhkrumaks on kehtestatud, on tootjad vähendanud oma toodete suhkrusisaldust, et vältida kõrgemaid maksumäärasid. Kuigi nende meetmete pikaajalised tervisemõjud on veel täies mahus selgumata, on esialgsed tulemused paljulubavad, eriti laste rasvumise ja diabeediriski vähendamise osas. Seega on jätkuvalt oluline otsida lahendusi rahva tervise parandamiseks ja tervislike valikute soodustamiseks.

Millised on seltsi plaanid uueks aastaks?

Esialgu veel väga suuri plaane ei tee, kuna meie liikmeskond on alles kujunemas. Kindlasti sooviks pakkuda koolitusi meditsiinitöötajatele. Plaanis on tähistada märtsis rahvusvahelist ülekaalulisuse päeva. Osaleme ka ülekaaluliste ja rasvunud laste ning täiskasvanute esmatasandi käsitluse ravijuhendi uuendamise protsessis.