Kristel Ehala-Aleksejev | Kuklid, kaal ja keskkond: kus peitub lahendus?

Autor: Kristel Ehala-Aleksejev, Eesti Kaaluravi Seltsi president, arst ja toitumisnõustaja

Sellel aastal langeb rasvumise teadvustamise päev kokku vastlapäevaga, mida on peetud viimaseks paastuaja-eelseks maiustamise ja lõbutsemise päevaks. Paastuaeg algab pärast vastlapäeva ja on traditsiooniliselt olnud aeg, mil inimesed loobuvad teatud toitudest või harjumustest, et tuua oma ellu rohkem tasakaalu.

Paast kui väärtuste ülevaatamise aeg

Kaasaegses kontekstis ei pea paast piirduma vaid toitumisega – see on suurepärane võimalus võtta aeg maha, hinnata oma igapäevaseid valikuid ning teha samme tervislikuma elu suunas. Kahe tähtpäeva kokkulangevus pakub soodsa hetke mõelda nii isiklikele kui ka ühiskondlikele tervisevalikutele.

Korrapäratuse paast. Meie keha on allutatud ööpäeva rütmidele. Mida korrapärasemad oleme oma igapäeva elu tavapärastes toimingutes, seda paremini meie keha end tunneb. Seega on esimene samm piirata oma elus korrapäratust. Korrapärane elurütm toetab ainevahetust, parandab und, mõjutab meeleolu ja seeläbi kaalukontrolli.

Meediapaast. Liigne ekraaniaeg ja meedia tarbimine võivad negatiivselt mõjutada une kvaliteeti, vaimset tervist ja toitumisharjumusi. Paus nutiseadmetest aitab parandada keskendumisvõimet ja vähendada emotsionaalset ülesöömist.

Tugitoolipaast. Vähene liikumine halvendab kudede hapnikuga varustatust ja tõstab väsimust. Esimene samm tugitoolist ukseni võib olla raskeim, kuid iga järgmine samm muutub lihtsamaks.

Enesehaavamise paast. Enda vastu leebem olemine ja saavutuste tähele panemine aitavad vähendada enesekriitilisust ja tugevdavad enesehinnangut. Muutused tulevad sammhaaval ning iga väike edusamm on tähelepanu väärt.

Liigsöömise paast. Teadlik toitumine ning liialdustest hoidumine, aitab varustada keha kõigi vajaminevate toitainetega teda samas liigselt koormamata. Keskkonnas, mis pakub meile hulganisti kiireid ja kergesti kättesaadavaid toiduvalikuid on oluline vähendada liigselt töödeldud toitude, lisatud suhkru ja alkoholi tarbimist.

Individuaalne võitlus või ühiskondlik väljakutse?

Kuigi isiklikul eluviisil on mõju meie kaalunumbrite kujunemisele, on siiski liiga kaua rasvumist ja sellega kaasnevate probleemide lahendamist peetud individuaalseks võitluseks ning sageli arvatakse, et kehakaal sõltub vaid tahtejõust. Rasvumine on keerukas ja krooniline haigus, mille kujunemist mõjutavad küll toitumis- ja liikumisharjumused, aga samavõrd ka geenid, mikrobioota, psühholoogilised tegurid, uneharjumused ning keskkond, kus elame ja töötame. Probleemi lahendus ei peitu ainult üksikisiku pingutustes, vaid nõuab terviklikku lähenemist kogu ühiskonna tasandil, kus mängivad olulist rolli tervishoiu-, toiduainetetööstuse- ja sotsiaalsed süsteemid.

Tõhusate muutuste saavutamiseks tuleb tegutseda süsteemselt:

• Tunnustada rasvumist haigusena ja tagada selle jälgimine tervishoiusüsteemis.
• Luua terviklikud ennetus- ja raviprogrammid, mis on osa tervishoiusüsteemist.
• Tugevdada regulatsioone, mis piiravad ebatervislike toodete turundust ja soodustavad tervislikke valikuid.
• Parandada elukeskkonda, et toetada liikumist ja kehalist aktiivsust.

Tulevik algab täna

Rasvumise teadvustamise päeva selleaastane eesmärk on esile tuua vajaminevad süsteemsed muutused, kuid kokkulangevus vastlapäeva ja paastuaja algusega annab võimaluse pöörata tähelepanu ka isiklikele terviseotsustele. Olgu selleks siis meediapaast, aktiivsem eluviis või tasakaalustatum toitumine – iga samm loeb. Kuid veelgi olulisem on mõista, et lahendus üha kasvavale rasvumise probleemile ei peitu ainult üksikisiku pingutustes, vaid terve ühiskonna ühisloomes. Kui tegutseme koos, saame luua keskkonna, mis toetab tervislikke valikuid ja aitab meil kõigil end oma kehas paremini tunda.