Kratsimine on keha jaoks vajalik kaitsesüsteem
Sügeleva koha kratsimine võib olla üheaegselt meeldiv ja valulik. Nahahaiguste, eriti dermatiitide ja ekseemide korral tekitab kratsimine nõiaringi, kus kratsimine intensiivistab sügelust ja halvendab sümptomeid.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Samal ajal on võimatu sügamise tungile vastu panna ja lisaks inimestele kratsivad ennast ka loomad, isegi kalad. Seega on sügamisel mingi evolutsiooni jooksul kasulikuks osutunud funktsioon. Uues hiirtel läbi viidud uuringus näidati, et kratsimine reguleerib naha immuunvastust ja mõjutab naha mikrobioomi. Tõenäoliselt on sügamise peamine roll kaitse nahainfektsioonide eest.
Selleks et kratsimise mõju kohta rohkem teada saada, kasutati geenimuundatud hiiri, kellel puuduvad MrgprA3 geeniga seotud sügeluse eest vastutavad neuronid. Normaalsetel loomadel IgE aktiveerib MrgprA3 neuronid ja tekib sügelustunne. Ilma MrgprA3 neuroniteta hiirtel ei tekkinud sügelust ja kokkupuutel allergeenidega ei kujunenud neil nahas põletikureaktsiooni, sealhulgas neutrofiilide infiltratsiooni ja nuumrakkude aktivatsiooni. Samasugune põletikureaktsiooni mittevallandumine oli jälgitav ka normaalsetel hiirtel, kellele oli kratsimise vältimiseks pandud krae. Seega on lokaalse immuunvastuse esilekutsumiseks vajalik mitte sügelus ise, vaid sügamine.
Edasised katsed näitasid, et kratsimine käivitab neuroimmuunse raja: TRPV1 eks-presseerivatest neuronitest vabaneb substants P – see on neuropeptiid, mida valu tajuvad neuronid vabastavad kratsimise ajal. Substants P omakorda mõjutab nuumrakke, mis vabastavad tuumori nekroosifaktorit ja käivitub põletikureaktsioon.
TRPV1 ekspresseerivatest neuronitest substants P vabanemise inhibeerimine takistas sügamisest tingitud immuunvastuse teket. Ja vastupidi – TRPV1 ekspresseerivate neuronite aktiveerimine kapsaitsiiniga käivitas samasuguse immuunvastuse, mis on iseloomulik kratsimisele.
Miks on vajalik niisugune pikk kaskaad: kratsimine → TRPV1 neuronid → substants P → nuumrakud → tsütokiinid → põletikureaktsioon? Kas kratsimine ei võiks otse põletikureaktsiooni käivitada? Selgub, et kogu see protsess on ilmselt vajalik ka naha mikrobioomi reguleerimiseks. Mitmete patogeensete bakterite, näiteks Staphylococcus aureus’e arvukus nahal vähenes pärast sügamist.
Seega on kratsimisel kaks kaitsvat funktsiooni: patogeensete bakterite arvukuse vähendamine nahal ja lokaalse immuunvastuse käivitamine nahas. Kuigi sügamine on evolutsiooni käigus tugevalt välja sõelutud kasulike omadustega käitumine, võib see siiski ka mitmete nahahaiguste kulgu otseselt halvendada, eeskätt just põletiku kaudu.
Allikas: Liu AW, et al. Scratching promotes allergic inflammation and host defense via neurogenic mast cell activation. Science. 2025 Jan 31; 387 (6733): eadn9390. doi: 10.1126/science.adn9390.
