Kõrva-nina-kurguarstide ja pea- ja kaelakirurgide selts kritiseerib uut kärpekohta – otsus võib kulusid hoopis suurendada

Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Selts ei nõustu tervishoiuteenuste loetelu eelnõu seletuskirja lõiguga, mis käsitleb simultaanoperatsioone ambulatoorses ja päevaravis. Seltsi hinnangil ei oleks millegagi õigustatud, et täpselt sama põhi- ja simultaanoperatsiooni sisaldav ravitegevus on statsionaarses arstiabis finantseerimiskõlbulik, samas ambulatoorses ja päevaravis mitte. Lisaks on üldtunnustatud fakt, et ambulatoorses ja päevaravis teostatav ravi on kuluefektiivsem kui sama tegevus statsionaarse ravi tingimustes.

"Rõhutame, et enamikes HVA haiglates, kus tehakse kõrva-nina-kurguarstide poolt kirurgilist ravi, teostatakse lõikused päevakirurgiliselt. Oleme kindlal seisukohal, et planeeritud meetmel on konkreetne negatiivne mõju paljude raviasutuste tegevusele," kirjutas selts. "Statsionaarset ravilepingut omavad ainult suurhaiglad ning korrektsetel näidustustel planeeritavate simultaanoperatsioonide tsentraliseerimine regionaalhaiglatesse ja keskhaiglatesse ei ole kindlasti õige lahendus ja tähendab ravijärjekordade olulist pikenemist, paljudele patsientidele täiendavaid ebamugavusi ja lisakulutusi õigustatud ravi saamiseks."

Lisaks toob selts erialaspetsiifiliselt välja asjaolu, et suur osa laste kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgilisest ravist koosneb simultaanoperatsioonidest (peamine näide on ninaneelumandli eemaldamine koos trummiõõne dreenimisega – 2023. aastal on tehtud Tervisekassa andmetel ninaneelumandli eemaldamise operatsioon Eestis 3263 lapsele) ja tehakse päevakirurgiliselt. Simultaanoperatsioonide sel moel rahastamata jätmine viib seltsi hinnangul kindlasti ebamõistlike ja ebainimlike praktikateni – näiteks kahe- või ka kolmeetapilise kirurgilise ravini, mis tähendaks korduvat anesteesiariski, korduvat paranemisprotsessi, lisandunud kulusid patsiendile ning loomulikult ka Tervisekassale.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et selline kärpemeede aitab kokku hoida miljon eurot.

"Selles valguses saab 1 miljoni euro suurusest kokkuhoiust kindlasti oluliselt suurema ulatusega kuluallikas," leiab selts oma pöördumises. "Ilma suuremahulise andmetöötluseta saab teha primitiivse arvutuse – kui Tervisekassa loodab meetme abil saavutada 1 miljoni euro kokkuhoidu, siis arvestusega, et simultaanoperatsiooni eest tasutakse koefitsiendiga 0,4, võib kergelt järeldada, et sama kirurgilise ravimahu saavutamiseks tuleb arvestada kuluga 2,5 miljonit eurot, millele lisanduvad kulud täiendavale anesteesiale ja muudele raviga seotud tervishoiuteenustele."

Kirurgilist ravi plaanides peab patsient selgelt aru saama millal ja millist ravi on ta õigustatud saama. Samuti on ülioluline, et patsient osaleks kaalutud raviotsuse tegemisel. Seetõttu on seltsi hinnangul vaja Tervisekassa konkreetset sisendit, et tervishoiuteenuste osutajatel oleks selge arusaam, kuidas kujunevas õigusruumis käituda. Oukorras, kus Tervisekassa simultaanoperatsioone päevakirurgilises raviviisis ei rahasta, peab selts õigeks, et tervishoiuteenuse osutajale jääks õigus simultaanoperatsiooni maksumuse tasu küsida patsiendilt või tema esindajalt. Seltsi hinnangul oleks täiesti adekvaatne põhjendus, et simultaanoperatsioon ei ole ambulatoorses ja päevaravis Tervisekassa poolt rahastatav. Patsient saab sel juhul ise valida, kas pöördub statsionaarset ravi pakkuva haigla poole, tasub simultaanoperatsiooni eest, valib näiteks mitme-etapilise ravi või loobub ravist sootuks.