Koroonavaktsiinid vähendavad pika COVID-i riski umbes 40%
Kaks korda vaktsineeritud inimestel on COVID-19 läbimurdenakkuse järgselt 41% väiksem tõenäosus sümptomite püsimiseks 12 nädalat või kauem võrreldes nendega, kes haigestusid enne vaktsineerimist, leiti Suurbritannias korraldatud uuringus.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Pikaajalised COVID-19 järelmõjud esinevad umbes 2%-l Ühendkuningriigi rahvastikust, kusjuures 2/3 nendest on häiritud igapäevased tegevused. Uuring ei ole veel eelretsenseeritud.
Uuriti COVID-19 haigestumist sõltuvalt vaktsineerimise staatusest juhuslikult valitud Ühendkuningriigi täiskasvanutel vahemikus aprillist 2020 kuni novembrini 2021. Võrreldi sümptomite püsimajäämist vähemalt 12 nädalaks vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute hulgas.
Püsivaid sümptomeid esines 9,5%-l vaktsineeritud ja läbimurdenakkust põdenutest ja 14,6%-l vaktsineerimata kontrollidest. Vaktsineeritute tõenäosus pikaajaliste sümptomite esinemiseks oli 41% võrra väiksem (95% usaldusvahemik 31-50%). mRNA-põhiste vaktsiinidega saadud kaitse võib olla tugevam kui viirusvektorit kasutanud vaktsiinidel: 50% (95% usaldusvahemik 31-63%).
Uuringu nõrkuseks on asjaolu, et uuritavaid ei sobitatud nakatumise kuupäeva põhjal. Kuna vaktsineeritud inimesed nakatusid koroonaviirusega tõenäoliselt hiljem kui vaktsineerimata inimesed, võib rolli mängida pika covidi tõenäosus erinevate SARS-CoV-2 variantide puhul.
Varasematest uuringutest on teada, et pika covidi risk suureneb koos ägeda haiguse sümptomite raskusega ja vaktsineerimine kaitseb raske haiguse eest. Seega on igati loogiline, et vaktsineerimine ka pika covidi eest kaitseb.
Ayoubkhani D, et al. Risk of Long Covid in people infected with SARS-CoV-2 after two doses of a COVID-19 vaccine: community-based, matched cohort study. Open Forum Infect Dis. 2022 Sep 12. doi: 10.1093/ofid/ofac464.