Koroonapatsientide haiglaravi on kevadega võrreldes palju lühem
Koroonaviirusega haiglaravil olemise kestus on teise laine ajal jäänud järjest lühemaks. Kui kevadel ja suvel võis nakatunu olla haiglas keskmiselt kuu ja isegi kauem, siis novembris on see langenud alla nädala.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Talvel, kui esimene koroonapatsient haiglasse paigutati, hoiti teda ravil 15 päeva, ehkki ta lõpuks tundis end juba jupp aega tervena, kirjutab ERR. Märtsis venis koroonapatsientide keskmine haiglasoleku kestus juba kuu pikkuseks, taandudes vahepeal küll taas pea kahe nädalani, ent pikenedes suvekuudel juba pea 50 päevani.
Alla kahe nädala langes keskmine haiglasolek alles novembris, kusjuures viimastel päevadel on see keskmiselt vaid kaks-kolm päeva olnud. Põhjuseid selleks on mitu.
Esiteks on muutunud haiglast väljakirjutamise metoodika. Kevadel ei kirjutatud patsiente välja enne, kui koroona kordusproov oli muutunud negatiivseks, sõltumata patsiendi tervislikust seisundist. Siis ei teatud veel, et patsiendi ninaneelust leitud viiruse RNA, mis andis jääkpositiivse tulemuse, ei ole enam eluvõimeline.
"Viimase poole aastaga on nõuded muutunud, need pole enam nii karmid. Isolatsiooni lõpetamise reeglid on muutunud leebemaks. Ravi ja ravikvaliteet on muutunud," loetleb terviseameti meditsiinistaabi juht dr Arkadi Popov.
Popov nimetab kasutusele võetud ravimitena muidu reuma, astma ja allergiate raviks kasutatavat deksametasooni ja eksperimentaalset remdesiviiri, aga ka mitteinvasiivset ventilatsiooniteraapiat ehk hapnikuravi, kus inimene ei ole narkoosis ega intubeeritud. Mõnele patsiendile pannakse ninaneeldu kaks kanüüli, mille abil antakse lisahapnikku.
Popov ütleb, et need ravimid ja meetodid, mis intensiivravi ei nõua, aitavad koroonapatsiente varasemast kiiremini ravida.