Koroonahaigeid oli 5% kliinikumi aktiivravi haigetest
Tartu Ülikooli Kliinikumis raviti mullu 1819 COVID-19 patsienti, mis moodustas 5% kõigist aktiivravi haigetest. Nende haigete ravile kulus aga keskmisest üle kahe korra enam aega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Möödunud aastal raviti kliinikumis kokku 1819 COVID-19 patsienti, mis oli 5% kõikidest aktiivravi haigetest, teatab kliinikum oma 2021. aasta tegevusaruandes. Selle diagnoosiga patsientide voodipäevade arv moodustas 10% kõikidest aktiivravi voodipäevadest.
Kuna COVID-19 haigete ravi kestus oli 13,2 päeva ehk üle kahe korra pikem kui keskmine ravikestus, siis sellest tulenevalt oli ka nende haigete haiglaravi voodipäevade arv suurem.
Kliinikumis raviti COVID-19 diagnoosiga patsiente, kes vajasid kõrgema etapi haiglaravi, sealhulgas III astme intensiivravi. Viiendik (344) COVID-19 haigetest vajas hospitaliseerimist intensiivravi osakonda. Nende haigete haiguskulg oli raske ja haiglaravi kestis sama diagnoosiga haigetest kaks korda kauem ehk 26 päeva.
Iga kümnes koroonahaige suri
Pikim haiglaravi kestus kliinikumis oli COVID-19 haigel 136 päeva. COVID-19 haiguse peamine sümptom, mis tingis hospitaliseerimise vajaduse, oli hingamispuudulikkus, mille raskusest ja kestusest sõltus ka haiglaravi pikkus.
Noorim haiglaravi vajanud COVID-19 patsient oli 13-päevane ning vanim 98-aastane. Kõige sagedamini vajasid aga haiglaravi patsiendid vanuses 60−79 aastat. Mitte kõik patsiendid ei paranenud nii hästi, et nad oleks saanud tagasi koju pöörduda. Rohkem kui viiendik haigetest pidi edasiseks raviks liikuma teise haiglasse ja 10% haigetest suri.
SARSCoV-2 positiivseid sünnitajaid (laboratoorselt kinnitunud) oli möödunud aastal kliinikumis mõõdukalt − 26.
Väga suur voodikohtade vajadus
2021. aasta esimesel neljal kuul oli COVID-19 tõttu isoleerimist vajavatele haigetele avatud kliinikumis kuni 119 ja sügisperioodil kuni 130 voodikohta.
III astme intensiivravi ja kopsude kunstlikku ventilatsiooni vajavate haigete jaoks olid kasutusel kuni 31 voodikohta intensiivravi osakondades. Riia 167 majas olid kohad COVID-19 patsientide taastus- ja järelraviks ning Puusepa 6 majas õendusabi voodikohad. Tegemist oli äärmiselt suure voodiressursi vajadusega, mida oli võimalik katta erinevate osakondade palatite ümberprofileerimise tulemusel.
Antud haigete ravi nõudis ka suurt koostööd haiglate vahel. Üle poole (57%) COVID-19 haigetest toodi haiguse raske kulu tõttu raviks üle kliinikumi teistest haiglatest (Ida-Virumaa Keskhaiglast, Viljandi Haiglast, LõunaEesti Haiglast, Valga Haiglast ja Põlva Haiglast, aga ka muudest kaugematest haiglatest).
Nii suure hulga patsientidega toimetulek oli võimalik ainult tänu paljude arstide, õdede, hooldajate ja ka üliõpilaste vastutulelikkusele ja valmisolekule asuda tööle COVID-19 patsientidega tegelevatesse osakondadesse. Oma panuse andsid kõik töötajad, ka need, kes ei olnud COVID-19 osakonnaga otseselt seotud, kirjutatakse tegevusaruandes.