Koronapandeemia tegi teadlaste kodudest segasummasuvilad

Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Veronika Kalmus avaldas 2021. aasta aprillis teadusartikli – autor ise nimetab seda tekstianalüüsil, andmetel ja vaatlustel põhinevaks refleksiivseks mõtiskluseks – milles analüüsis Covidi-efekti akadeemilisele elule, kirjutab Postimees.

"Koroonaviirus mõjus teadusele kui kahe teraga mõõk," nendib Kalmus. "Ühelt poolt teadustööd ergutades ja kilbile tõstes, teiselt poolt teadlaste ebavõrdsust ja ebakindlust suurendades."

Veronika Kalmus kirjutab artiklis, et alates pandeemia algusest ilmus mõne kuu jooksul tuhandeid teadusartikleid ja arvukalt raamatuid Covid-19 viirusest ja selle mõjust, lisaks korraldati lugematul hulgal veebiseminare ja -konverentse. Kalmuse sõnul võis teadussektoris näha hüppelist kasvu uute konkursside algatamises ja rahastuses, eesmärgiga leida lahendusi võitluses pandeemiaga.

Kalmus nendib, et on positiivne, et koroonaviirus kiirendas teaduse arengut, kuid paraku jättis see tema sõnul akadeemilisse ellu ka negatiivse jälje, suurendades erialade konkurentsi ja ebavõrdsust. Tema hinnangul varjutas Covid-19 teemade eelistamine muud uurimisteemad ja teadusharud ning pandeemia algusest alates on neid suhteliselt vähem väärtustatud.

Kalmus kirjutab, et karantiinireeglite tõttu süvenes ebavõrdsus teadlaste töötingimustes ja sotsiaalses elus. Ta kirjeldab, et paljude teadlaste jaoks sai kodust kontor, laboratoorium, raamatukogu, loengusaal või konverentsiruum ning samaaegselt ka lasteaed, kool, kultuuriasutus ja treeningsaal. Kodus töötamisega loodud ebavõrdsed tingimused toovad tema sõnul endaga varem või hiljem kaasa ebaühtlaseid tulemusi.