arst tohter
Foto: Shutterstock

Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmekasvaja kaugmetastaasidega seotud suremus

Kilpnäärmekasvaja diagnoosimine on suurenenud tänu diagnostiliste meetodite paranemisele. Kilpnäärmekasvaja tüüpe eristatakse diferentseerumise järgi: kõrgelt diferentseerunud on papillaarne ja follikulaarne tüüp, madalalt diferentseerunud on medullaarne ja anaplastiline tüüp.

Avaldatud Viimati uuendatud

Autor: Adele Tamm, meditsiinitoimetaja

Tänapäeval leitakse ultraheli ja teiste kuvamismeetodite abil üles juba väga väikesed kilpnäärme muutused ja kasvajakolded, sh kõrgelt diferentseerunud kasvajakolded, mis tõenäoliselt ei põhjusta sümptomaatikat ega lõppe surmaga. Valdav enamus leitud kõrgelt diferentseerunud kasvajatest on väikse riskiga, nende kasvajate korral on elulemus suurem kui 95%. Ligikaudu 10–15% tuvastatud kõrgelt diferentseerunud kasvajatest on aga agressiivsema kuluga ning põhjustavad suuremat suremust. Lisaks sellele on suurenenud kaugmetastaaside oht, mis on kilpnäärmevähiga patsientide peamine surmapõhjus. Risk kaugmetastaaside tekkeks on ligikaudu 1,2–13% ning sõltub erinevatest faktoritest. Kaugmetastaaside kolded haaravad tavaliselt kopse, luustikku, mõnikord ka aju ja muid organeid. Viimase 15 aasta jooksul on kilpnäärmekasvaja ravis olnud mitmeid edusamme, arendatud on kirurgilist, kiiritus- ja radiojoodravi. Vaatamata edusammudele on kaugmetastaasidega seotud suremus endiselt väga suur.

Saudi Araabia teadlaste uuringu eesmärk oli uurida kaugmetastaasidega seotud suremuse ennustajaid. Saudi Araabia raviasutuste registri abil tuvastati 154 kilpnäärmekasvajaga patsienti, kellel olid kaugmetastaasid. Uuringust jäeti välja anaplastilist (n = 21) ja medullaarset (n = 32) tüüpi kilpnäärmekasvajad ning ebapiisavate andmetega patsiendid (n = 15). Ülejäänud patsientide seas oli 57 naist (66,3%) ja 29 meest (33,7%). Keskmine vanus oli 53,5 aastat. Kõikidel patsientidel eemaldati kirurgiliselt kilpnääre, 58 patsiendil teostati kaela selektiivne lümfadenektoomia, 81 patsienti sai ravi radioaktiivse joodiga (I-131).

Kopsumetastaase esines 91,9%-l, luumetastaase 58,1%-l, ajumetastaase 9,3%-l ja mitme elundi metastaase 58%-l patsientidest. Keskmiselt 84-kuulise jälgimisperioodi jooksul suri 47 patsienti (haigusspetsiifiline suremus 54,7%). Suremusega seotud tegurid olid kõrgem vanus ja luumetastaaside teke. Tegurite olulisus püsis mitme muutujaga andmeanalüüsis vanuse [P = 0,009; riskide suhe (HR) 1,030; 95% usaldusvahemik (CI) 1,007–1,053] ja luumetastaaside puhul (P = 0,017; HR 2,58; 95% CI 1,19–5,6).

Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmekasvaja kaugmetastaase seostatakse haiguse suure suremusega. Patsiendi kõrgem vanus ja luumetastaaside teke on suremuse riski ennustavad faktorid.

Howaidi A, Alswailem A, et al. Disease-specific Mortality of Differentiated Thyroid Cancer With Distant Metastases, Journal of the Endocrine Society April 2025; 9 (4).

Powered by Labrador CMS