Korduv COVID-19 suurendab surma ja tüsistuste riski

Analüüsiti USA veteranide tervisesüsteemi andmeid. Seal oli 443 588 inimest esmakordse COVID-19-ga ja 40 947 inimest, kes olid koroonaviirusega nakatunud kaks või enam korda. Kontrollideks olid 5,3 miljonit inimest, kes koroonaviirusega nakatunud ei olnud. Korduvalt põdenutest 93% olid COVID-19 põdenud kaks korda, 6% kolm ning 1% neli või enam korda. Mediaanperiood esimese ja teise infektsiooni vahel oli 191 päeva ning teise ja kolmanda vahel 158 päeva.

Et paremini mõista reinfektsioonidega kaasnevaid riske võrreldi esmalt kogusuremust, hospitaliseerimisi ja hulka eelnevalt kokku lepitud tulemusnäitajaid reinfektsiooniga ja ilma reinfektsioonita inimestel. Tervise tulemusnäitajate hulka kuulusid hingamisteede-, kardiovaskulaarne, hematoloogiline kahjustus, diabeet, seedetraktikahjustus, neerukahjustus, vaimse tervise probleemid, lihas-skeletisüsteemi- ja närvisüsteemikahjustus.

Võrreldes COVID-19 mittepõdenutega oli reinfektsiooniga patsientidel 2,1 korda suurem kogusuremus ja 3,3 korda suurem risk hospitaliseerimiseks, samuti tekkis neil kaks korda suurema tõenäosusega vähemalt üks eelnevalt loetletud terviseseisunditest. Kõik riskid olid suurimad haiguse ägedas perioodis, kuid püsisid suuremana ka kuue kuu jooksul põdemisest. Riskid olid kordusinfektsiooni korral jälgitavad sõltumata vaktsineerimisest.

Et paremini mõista korduvate infektsioonidega kaasas käivat kumulatiivset riski, võrreldi omavahel ühe ja mitu SARS-CoV-2 nakkust läbi teinud patsiente. Lisaks võrreldi omavahel mittenakatunuid nendega, kellel oli ühe aasta jooksul pärast esimest infektsiooniepisoodi kaks, kolm või enam nakatumist. Selgus, et iga uue infektsiooniga negatiivsete tervisetulemite hulk jälle suurenes. Võrreldes mittenakatunutega oli üks kord põdenutel 1,4 korda suurem risk, et neil tekib vähemalt üks loetletud tulemitest (108 juhtu 1000 inimaasta kohta). Kaks korda põdenute tõenäosus samadeks tulemiteks oli kaks korda suurem (253 juhtu 1000 inimaasta kohta) ja kolm korda põdenutel 2,3 korda suurem (305 juhtu 1000 inimaasta kohta).

Paarisanalüüsides, kuhu haarati kaks vs üks kord koroonaviirusega nakatunud inimesed, oli kaks korda põdenutel 1,5 korda suurem risk, et neil esineb vähemalt üks põdemise tagajärg. Paarisanalüüsides, kuhu haarati kaks vs kolm või enam korda nakatunud inimesed, oli rohkem põdenutel 1,1 korda suurem risk, et neil esineb vähemalt üks põdemise tagajärg. Tulemused jäid püsima, kui vaadeldi hospitaliseerimisi või tulemeid organsüsteemide kaupa.

Uuringu puuduseks on võrdlemisi homogeenne valgetest meestest koosnev uuringupopulatsioon. Veteranid on üldiselt vanemad kui tavapopulatsioon ja neil on rohkem kroonilisi haigusi, seega ei ole uuringu tulemused ekstrapoleeritavad üldpopulatsioonile.

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et iga SARS-CoV-2 reinfektsioon suurendab kogusuremust, hospitaliseerimisi ja negatiivseid tervisetulemeid. Suurim on risk reinfektsiooni ägedas faasis, kuid on jälgitav veel kuue kuu jooksul pärast korduvat nakatumist.

Töö autorid ütlevad, et näevad oma igapäevatöös kliinikusse pöörduvaid inimesi, kes tunnevad pärast vaktsineerimisi ja põdemist end võitmatuna, nagu oleks neil viiruse suhtes mingi superimmuunsus. Paraku näitab käesolev töö, et iga koroonaviirusnakkus on vähemalt vanemate ja haprama tervisega inimeste jaoks nagu iga kord uuesti Vene ruleti mängimine: iga järgmine nakatumine toob jälle kaasa suurenenud suremuse, hospitaliseerimised ja pikaajalised terviseriskid.

Bowe B, et al. Acute and postacute sequelae associated with SARS-CoV-2 reinfection. Nat Med. 2022 Nov;28(11):2398-2405. doi: 10.1038/s41591-022-02051-3.