Kopsuvähi sõeluuring on suure tõenäosusega kulutõhus

Millistel tingimustel on mingi haiguse suhtes sõelumine mõistlik? Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi analüütik Janika Alloja rääkis Kliinik 2022 konverentsil, et erinevad autorid on välja pakkunud erinevaid kriteeriume, aga lihtsustatult ja lühidalt võiks öelda, et sõelutav haigus peaks olema sage, tõsiste tagajärgedega ja ravitav. Ravitav ka haiguse varajases faasis. Peaks eksisteerima sõeluuringu test või uuring, mis oleks piisavalt hea, et see haigus üles leida ja eristada teiste haiguste seast.

Kopsuvähk sobib sellesse raamistikku päris hästi. Tegemist on ühe sagedasema vähipaikmega, millel on madal elulemus, kuid elulemus on parem haiguse varajases staadiumis. Samuti saab kopsuvähki üles leida madaladoosilise kompuutertomograafiaga.

Üks asjaolu, mida veel tuleks kaaluda, on see, et sõeluuringuga võib kasu kõrval kaasneda ka kahju. Sõeluuringut võiks rakendada juhul, kui kasud on suuremad kui kahjud. See, kas kasu on suurem kui kahju tundub esmapilgul keeruline hinnata. Mida ütleb selle kohta tõendus? Üks hiljutine USA Preventive Services Task Force'i poolt tellitud süstemaatiline ülevaade kopsuvähi sõeluuringu efektiivsuse kohta järeldas, et suure riskiga patsientide sõelumine madaladoosilise kompuutertomograafiaga võib vähendada kopsuvähi suremust. Samas toodi välja terve rida riske, mis sellega kaasneb. Seal hulgas näiteks valepositiivsed tulemused ja ülediagnoosimine.

Kui riik kaalub uue sekkumise rahastamist, siis efektiivsuse ja ohutuse kõrval kaalutakse ka kulutõhusust. Isegi, kui sõeluuring on efektiivne, võrreldes selle puudumisega ja sellega kaasnev kasu on suurem kui kahju, peab see olema lisaks ka kulutõhus. See tähendab, et tervisetulemite kõrval tuleks kaaluda ka erinevaid kulusid, mis selle tegevusega kaasnevad. Riik on huvitatud sellest, et raha suunataks sinna, kus tervisekasu ühe kulutatud rahaühiku kohta on suurim.

Kulutõhususe analüüs on lihtne. Esmalt võrreldakse kahe või enama sekkumise kulusid ja tervisetulemeid. Võttes neid arvesse arvutatakse lisanduv kulu ühe võidetud tervisetulemi ühiku kohta ehk täiendkulu tõhususe määr. Juhul, kui täiendkulu tõhususe määr on madalam kui riigis aktsepteeritud piirmäär, võib uut sekkumist pidada kulutõhusaks. Kulutõhusus on suhteline mõiste - alati võrdleme uut sekkumist mingi teise sekkumisega. Uued sekkumised on harva kulusäästvad ehk kui meil mõne uue tervisetehnoloogiaga kaasneb suurem tervisekasu, siis üsna harva kaasneb sellega kogukulude kokkuhoid.

Kopsuvähi sõeluuringul on päris hea potentsiaal olla kulutõhus. Esiteks on kopsuvähi elulemus esimeses staadiumis oluliselt kõrgem kui neljandas staadiumis. Võttes arvesse, et sõeluuringuga leitakse kopsuvähki üles esimeses staadiumis oluliselt sagedamini, võrreldes tavapraktikaga, võiks tekkida päris oluline tervisekasu. Kuna ravijuhu maksumus esimeses staadiumis on tunduvalt madalam kui neljandas staadiumis, võiks tekkida ravikuludes kokkuhoid. See on muidugi väga lihtsustatud - tegelikult tuleb arvesse võtta ka teisi kulusid ja tervisetulemeid. Ravikulude kõrval tuleks arvestada lisanduvat kulu, mis tuleb sõelumisest endast aga ka näiteks valepositiivsetest ja ülediagnoositud juhtumitest. Tervisetulemite puhul tuleks pikenenud eluea kõrval arvesse võtta ka inimeste elukvaliteeti. Ühelt poolt võiks elukvaliteet paraneda, sest vähid leitakse üles varajasemas staadiumis, mil ravi võib olla kergem taluda, teiselt poolt aga võib elukvaliteet halveneda näiteks sõeluuringus osalemise tõttu (võib põhjustada ärevust), kuid teiselt ka valepositiivsete ja ülediagnoositud juhtumite tõttu.

Kui ütleme, et üks sõeluuringu strateegia on kulutõhus, siis see ei tähenda ilmtingimata, et mõni teine sõeluuringu strateegia oleks samamoodi kulutõhus - näiteks harvem või teistes vanuserühmades skriinimine. Kulutõhususe analüüsid on kindlasti riigispetsiifilised. Vaja on arvesse võtta Eesti andmeid.

Kulutõhususe kõrval on veel üks asi, mida tuleks majandusliku mõtlemise järgi arvestada ja see on taskukohasus ehk tuleb lisaks kaaluda seda, kui palju uus sekkumine võrreldes praeguse tavapraktikaga rohkem maksma läheks, võttes arvesse sihtrühma suurust. Kui efektiivsuse analüüsimisel vaatame ainult tervisetulemeid, kulutõhususe puhul vaatame tervisetulemeid ja kulusid, siis taskukohasuse puhul vaatame kogukulusid. Võib olla nii, et mõni tegevus on kulutõhus, kuid pole riigi jaoks taskukohane. Näiteks, kui me suunaksime kopsuvähi sõeluuringu suitsetajatele ja sellest loobunud 55-74aastastele inimestele, siis selliseid inimesi oleks hinnanguliselt 130 000. Võttes arvesse ainuüksi sõeluuringu testi kulu, oleks sellise tegevuse maksumus ligi 8 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kopsuvähi sõelumine võiks olla pigem sage tegevus, siis see ei pruugiks olla riigile jõukohane.