Koolid peaksid lõpetama paberil tervisetõendite nõudmise

Koolid peaksid lõpetama lastevanematelt paberil tervisetõendite nõudmise ja vaatama laste terviseandmeid digiloost, teatab sotsiaalministeerium. Ukraina põgenike laste tervisekontrolli peavad aga koolid suhtuma paindlikult.

Avaldatud Viimati uuendatud
heli paluste
Heli Paluste. Foto: sotsiaalministeerium

„Sotsiaalministeerium on teavitanud haridus- ja teadusministeeriumi ning viimane omakorda koole, et need lõpetaksid paberil tervisetõendite küsimise,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. Järjest vähemaks on jäänud ka perearste, kes selliseid pabertõendeid väljastavad.

“Terviseandmed on meil digitaalsed ja pabertõendite nõudmine ei ole enam vajalik,” rõhutas Paluste ja lisas, et praeguses digimaailmas on olulisem, et tervisekontroll oleks teostatud ja lapse andmed oleksid digiloos kättesaadavad. “Kooli tervishoiuteenuse osutaja, tavaliselt kooliõde on see, kes omab ligipääsu terviseinfosüsteemile, kust ta saab kõik lapse tervise kohta vajalikud andmed suurepäraselt kätte.”

Koolid küsivad enne koolialgust tervisekontrolli tõendit, kus on andmed lapse tervise, sh immuniseerimiste, kaalu-pikkuse, nägemise jm kohta. „Loomulikult on seal delikaatsed terviseandmed. Võib arvata, et paberil andmetega puutub kokku mitte ainult kooli tervishoiutöötaja, vaid kõik, kes dokumente vastu võtavad. Digitaalseid terviseandmeid pääseb aga vaatama vaid tervishoiutöötaja,” tõi Paluste välja veel ühe põhjuse, miks eelistada digiandmeid pabertõendile.

Ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht märkis, et lapse tervisekontroll on kindlasti vajalik, kuid praktika näitab, et ikka leidub lapsi, kellele pole seda enne koolialgust tehtud ja kelle tervist kontrollitakse koolis esimeste kuude jooksul. „Oluline on, et laps saaks regulaarselt arsti poolt üle vaadatud ja kõik vajalik kaardistatud. See on tähtsam, kui mingi paber,” nentis Paluste.

Sama kehtib ka Ukraina põgenike laste kohta, kellest osadel on tehtud põgenikele suunatud üldine tervisekontroll. “Sellisel juhul peaks kooli tervishoiuteenuse osutaja lähtuma nendest andmetest ja vajadusel tegema ise täiendava. Võib-olla ei ole näiteks tehtud silmade kontrolli, kaalumisi või mõõtmisi... Kui vaja, siis suunab ta lapse perearsti juurde. Kui üldse ei ole tervisekontrolli tehtud, siis korraldab kooli tervishoiuteenuse osutaja selle, et laps saaks ikkagi arsti poolt üle vaadatud ja ka vajalikud õendustoimingud tehtud. Kindlasti ei tohiks mingi tõendi puudumine tähendada seda, et last ei saa kooli võtta,” rõhutas Paluste paindliku ja inimliku lahenduse vajalikkusele.

Powered by Labrador CMS