KOMMENTAAR | Mida arvatakse ministeeriumis apteekide ravimite juurdehindluse tõstmisest?

Tähe sõnul on üheks põhjuseks, miks ravimite juurdehindluse piirmäärade tõstmist ei ole seni peetud põhjendatuks asjaolu, et praegused piirmäärad on võimaldanud toime tulla enam kui piisaval arvul apteekidel.

Eestis on 476 üldapteeki ja 1 veterinaarapteek. "Apteegivõrk on väga tihe võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ravimite Eesti-sisene geograafiline kättesaadavus elanikkonnale on väga hea. Teiselt poolt oleks juurdehindluste tõstmisel oluline mõju patsientide ravimitega seotud omaosaluskoormusele, mis Eestis on juba praegu väga kõrge ja mis mõjutab otseselt elanikkonna tervisenäitajaid," rääkis Täht.

Nõunik lisas, et sotsiaalministeerium on tegemas analüüsi tarneahela hinnaregulatsiooni võimalike alternatiivsete mudelite kohta, uurides ka teiste riikide praktikaid. Analüüs peaks valmima oktoobri jooksul ning selle käigus on tehtud intervjuud ka kõigi ravimituru osapooltega (tootjad, hulgimüüjad, jaeapteegid, tervishoiutöötajad, tarbijad). Analüüsi valmimise järel on sotsiaalministeeriumil plaanis korraldada arutelud võimalike alternatiivsete valikute mõjude hindamiseks ja teha sellest lähtuvalt muudatusettepanekud.

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas ütles intervjuus Med24-le, et apteekide juurdehindlust ravimitele peab kindlasti tõstma, sest muidu pole võimalik majanduslikult toime tulla. Seda peab tegema aga nii, et midagi ei muutuks patsiendile, kellele peab jääma võimalus valida soodsaima ja kallima ravimi vahel.

“Üle peab vaatama etapid enne hulgimüüki ja apteeki, sest hind kujuneb enne meid. Võib-olla vähendama näiteks geneeriliste preparaatide arvu turul, sest hinnad lepitakse kokku mahu pealt. Kui valida 10 geneerilise ravimi asemel näiteks kolm, siis saavad need kolm ju mahu pealt pakkuda paremat hinda,” arutles Alamaa-Aas, kelle sõnul on aastal 1995 loodud juurdehindlussüsteem jäänud ajale selgelt jalgu. “Kõik kulud kasvavad, kuid meie tulu järjest väheneb.”