Le Vallikivi. Foto: Helin Loik-Tomson
Le Vallikivi. Foto: Helin Loik-Tomson

KOMMENTAAR | Le Vallikivi: tervishoid ei ole selle valitsuse jaoks just ülemäära oluline

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi ütles, et koalitsioonileppe tervishoiusüsteemi puudutavad punktid tegid teda ettevaatlikuks – tervishoid ei ole selle valitsuse jaoks just ülemäära fookuses.

Avaldatud Viimati uuendatud

Laupäeval kogunenud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogud ning erakonna Eesti 200 üldkogu kiitsid heaks koalitsioonilepingu teksti. Koalitsioonileppe tervishoidu puudutava osa leiate siit. Uurisime, mida arvab välja käidud plaanidest Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi.

Le Vallikivi, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine:

Koalitsioonileppe tervishoiusüsteemi puudutavad punktid tegid pisut ettevaatlikuks, sest oma üldsõnalisuses võivad nad tähendada nii kõike kui mitte midagi ning läbisegi olid paisatud nii ühiskonna baaskokkuleppeid kõigutavad hiigelambitsioonid (näiteks muuta tervishoiu rahastamine laiapõhjalisemaks, luua ühtne ja integreeritud tervishoiu- ja hoolekandesüsteem) kui ka viimaste kuudel ajalehtede pealkirjadest justkui juhuslikult valitud teemad (näiteks hambaravihüvitis või vaimse tervise valitud aspekte kajastavad teemad). Ja et tervishoid ei ole just ülemäära oluliselt fookuses olev teema selle valitsuse jaoks.

Kurb on see, et leppe kohaselt jääme me endiselt üheks vähestest Euroopa riikidest, kus inimestele ei ole tagatud universaalne ravikindlustus. Ja kuskilt ei ole välja lugeda seda, et oleks kavas otsustav sekkumine 20 aastat kestnud perearstiabikriisi – seega kahjuks täna puuduolevad 100 perearsti ja homme puudu olevad 250 perearsti tunduvad nii abstraktse murena, et situatsiooni võib lasta veel hullemaks minna.

Selles valguses tundub pisut sarkastiline koalitsioonileppes kirjeldatud soov luua terviklikku tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise meditsiinivõrgu senisest tugevamat integratsiooni - kui süsteemi vundamendiks olev esmatasand ei kanna, siis on suhteliselt keeruline eeldada ülejäänud süsteemi sujuvat toimimist, kuivõrd see lämmatatakse esmatasandis tegemata jäänud töö massiga. Võib ju loota, et leppest läbi jooksev inimkesksus ja ennetusele keskendumine võiks eelpoolmainitud vajakajäämised tasa teha, aga pigem jääks ses osas äraootavalt skeptilisele positsioonile. Eraraha kaasamisega peab tegutsema väga hästi läbimõeldult, selleks, et meditsiin jääks kättesaadavaks ka neile, kes seda enim vajavad.

Powered by Labrador CMS