KOMMENTAAR | Karmen Joller: perearst ei tohi olla piletiautomaat eriarsti juurde

Autor: Karmen Joller, sotsiaalminister

Med24 portaalis kajastatud arstide küsitlus EMO ja e-konsultatsioonide teemal vajab täpsustamist (Arstid kohustuslikku e-konsultatsiooni pigem ei poolda ja Arstid on EMO saatekirjadele kindlalt vastu).

Esiteks, EMO ja saatekirjad. Küsitluse aluseks võetud eeldus ei vasta minu esitatud seisukohale. Ka mina ei toeta mõtet, et erakorralise meditsiini osakonda pääseks edaspidi ainult saatekirjaga. See muudaks EMO kui ööpäevaringse abi osutamise koha olemuse mõttetuks. Küll aga olen aruteludes viidanud võimalusele, et perearstide tööajal võiksid EMO-sse pöörduda ainult need patsiendid, kellele on perearst selleks saatekirja andnud või kelle toob sinna kiirabi. Sellisel kujul on mõtet rääkida süsteemi korrastamisest, mitte inimeste abita jätmisest.

Et selline muutus üldse toimida saaks, tuleb esmalt kindlustada, et perearstikeskused oleksid piisavalt tugevad – nii sisuliselt kui ka töökorralduslikult –, et nad saaksid kvaliteetselt ja sujuvalt oma patsientidele esmatasandi abi pakkuda. EMO-sse suunamine saab tulla alles siis, kui perearst on olukorra hinnanud. Kiirustades ei tohi sellist muudatust kehtestada.

Teiseks, e-konsultatsioon. E-konsultatsioonid ei ole Eestis uus nähtus – see võimalus loodi juba 2013. aastal. Mõistan, et mõnedele perearstidele võib tunduda e-konsultatsioon töömahukas, kuid kui esmatasandi dokumentatsioon on korras – haiguslugu kirjeldatud, analüüsid tehtud, arsti enda mõtted ja plaan kirjas –, siis ei võta e-konsultatsiooni koostamine reeglina rohkem kui viis minutit. Jah, keerulisemate juhtumite puhul võib see kauem aega võtta, aga need on erandid, mitte reegel.

Olen ise perearstina töötanud ja saan öelda: kui perearstil on tunne, et e-konsultatsioon võtab liiga palju aega, siis tasub üle vaadata dokumenteerimise harjumused. Me ei tee saatekirju automaadina. Perearst ei ole n-ö piletikassa eriarsti juurde – meie töö on patsienti kuulata, uurida, analüüsida ja alles siis vajadusel suunata edasi. Just see on perearsti töö sisu.

Kui e-konsultatsioonid muutuvad igapäevaseks standardiks, võidavad sellest kõik: patsient saab parema ja kiirema abi, eriarstil on võimalik teha otsuseid selge info põhjal ja juba läbiuuritud patsiendil, perearst saab paremini planeerida tööd ning ka ennast kaitsta ebakindlates olukordades. Ja võib-olla paraneb selle kaudu ka kogu süsteemi töö- ja suhtluskultuur.

E-konsultatsioonide laiem kasutuselevõtt aitaks lühendada eriarstiabi järjekordi, tagada, et arstile pääsevad need, kellel seda tõesti vaja. Ja hoida tervishoiusüsteemis kokku raha.

Las arvud räägivad enda eest. Eelmisel aastal oli vaid 11,5% vastuvõttudest e-konsultatsioonid. Kolmandikul neist (34%) piisas sellest, et eriarst nõustas perearsti ning patsient ei vajanud visiiti. Kui sama suurusjärk kohanduks kõigile esmastele saatekirjadele (mida eelmisel aastal oli 1,4 miljonit), siis tähendaks see, et umbes 470 000 inimest ei oleks oodanud eriarsti järjekorras.