Kolm põhjust, miks narkoolukord Eestis on halvenenud 26. augustil Tallinnas 15 narkoüledoosiga patsienti

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul oli esmaspäev Tallinnas ebatavaline päev, kuna ööpäeva jooksul vajas kiirabi koguni 15 meelemürkide üledoosiga inimest, vahendab Õhtuleht. Osad üledoosi manustanutest leiti siseruumidest, osad tänavalt, mõni lausa autoroolist. Neist mõned vajasid ka haiglaravi.

Teisipäeval vajas Tallinnas abi seitse narkootikumi üledoosi saanud inimest.

„Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri andmetel suri 2023. aastal narkootikumide üledoosi tõttu 113 inimest, sh 86 meest ja 27 naist. Võrreldes 2022. aastaga suri 2023. aastal 33 inimest enam. Kasvutrendi näitab naiste suremus, mis on üks viimaste aastate suuremaid (2022 20% vs. 2023 24% kõigist narkosurmadest). 2023. aastal on suurenenud 17−24-aastaste vanusegrupis narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtumite arv – 15 (2022. aastal 10 juhtu, 2021. aastal 6),“ selgub TAI koostatud uuringust „Narkootikumide tarvitamise olukord Eestis 2023“

Kui 2021. ja 2022. aastal olid noorte vanusegrupi surmajuhtumite puhul domineerivad amfetamiini, MDMA ja erisuguste retseptiravimite tarvitamine, siis 2023. aastal oli nelja juhtumi puhul tegu sünteetilistest opioididest põhjustatud üledoosiga.

Kõige rohkem surmasid leidis uuringu andmetel aset mais ja juulis. Surmade arv sarnanes 2023. aastal 2016. aastaga, mil Eestis oli levinuim opioid fentanüül, mis on praeguseks suuresti asendunud kordades kangemate nitaseenidega.

56 surmaga lõppenud üledoosi juhtumit oli seotud nitaseenide gruppi kuuluvate narkootikumidega, neist 38 juhul protonitaseeni ja 27 juhul metonitaseeniga. Mainitud nitaseenide gruppi kuuluvaid aineid leiti 2023. aastal kõige enam ka süstlajääkide uuringus ning protonitaseeni tuvastati 2023. aastal ka reovees.

Tallinna Kiirabi andmetel tehti 2023. aastal ainuüksi Tallinnas seoses narkootikumide üledoosiga 845 väljakutset (vs. 2022. aastal 605).

Kahjude vähendamise, ravi- ja nõustamisteenused ning naloksooni laiem kättesaadavus on aidanud nitaseenidega seotud surmajuhtumeid ja kahjusid küll oluliselt vähendada, kuid need meetmed ei ole olnud siiski piisavad, et vältida üledoosi surmade suurenemist.

Eesti Ekspressis avaldatud arvamusloos analüüsib Siseministeeriumi nõunik Ain Peil Eesti tänase narkoolukorra põhjuseid ning vaeb riikliku narkopoliitika ees seisvaid suuri küsimusi. Peil toob välja kolm tõenäoliselt olulisemat põhjust, mis meil tänase, halvenenud narkoolukorra põhjustanud on:

• vaimse tervise üldine kriis, sh COVID-epideemia ning ülemaailmne ebastabiilsus majanduses ja julgeolekus;
• narkokaubanduse kasv maailmas, narkootikumide tootmise ja levitamisega tegelevate võrgustike suurenenud fookus Euroopale;
• liberaalsemad hoiakud narkootikumide osas, sh kanepi legaliseerinud riigid ja tööstuse aktiivne lobitöö.

Täispikka arvamusartiklit saab lugeda Eesti Ekspressist.