Kolm müüti vaktsineerimise ja allergiate kohta

Ress võttis kõigepealt ette kolm vaktsineerimise ja allergiatega seotud müüti. Osa patsiente ei soovi vaktsineerida, kuna arvavad et vaktsineerimine põhjustab allergiat.

„Tegelikult ei ole vaktsineeritud lastel allergiliste haiguste esinemist rohkem kui vaktsineerimata lastel. Need asjad pole omavahel seotud,“ kinnitas Ress.

Teise müüdi kohaselt raskendab vaktsineerimine allergiliste haiguste kulgu ja allergilised haigused on vaktsineerimise vastunäidustus.

„Tegelikult ei ole allergia anamneesis või peres vaktsineerimise vastunäidustus,“ ütles Ress. „Isegi, kui on sensibiliseerumine vaktsiinis olevale allergeenile, aga inimesel kliinilisi reaktsioone ei ole olnud, siis see ei ole vaktsineerimise vastunäidustus.“

Kolmas müüt – on väidetud, et munaallergiaga last ei tohi vaktsineerida gripi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, kuna vaktsiinide tootmisel kasutatakse kanamunasid.

„Ka see ei vasta tõele. Kui vaadata, kui väike kogus on erinevates vaktsiinides munavalku, siis MMRi ja gripivaktsiinis olev valk ei ole kindlasti sellises koguses, mis võiks allergilisi reaktsioone esile kutsuda,“ ütles Ress. Ta lisas, et kollapalaviku vaktsiinis on munavalku märkimisväärselt rohkem, mistõttu see võib olla probleemiks munaallergiaga patsientidel.

„Rusikareegel munaallergia puhul on see, et kui munaallergia avaldub atoopilises dermatiidis, väikeses urtikaarias või mis iganes muul kujul, siis võib rahulikult täiesti tavatingimustes mingeid erilisi ettevaatusmeetmeid rakendamata patsienti vaktsineerida nii MMRi, gripi kui puukentsefaliidi suhtes,“ selgitas Ress. „Kui on olnud anafülaktiline reaktsioon munale, siis võib vaktsineerida, aga seda tuleb teha päevastatsionaari tingimustes, et oleks kohe võimalik anafülaksiat ravida ja vajadusel patsienti elustada. Aga seda ei peeta väga tõenäoliseks. Seda, et oleks täielik vastunäidustus, pole võimalik praegu öelda.“

Tema sõnul on allergilisi reaktsioone vaktsiinidele väga harva ja selle põhjuseks on see, et allergia tekib väga konkreetse allergeeni suhtes. Kui seda vaktsiinis ei ole, ei saa tekkida ka allergilist reaktsiooni vaktsiini manustamise järgselt vaatamata sellele mis iganes allergiad inimesel olemas on.

„COVID-19 vaktsiinides ei ole muna ega muid toiduallergeene, ei loomseid ega taimseid allergeene,“ rääkis Ress. Ehk neid inimesi, kel on allergilised reaktsioonid tolmulestadele, õietolmule, toidule, putukamürgile või loomadele võib rahulikult vaktsineerida.

„Mis tahes ravimite manustamisel, sh vaktsiinide puhul võib olla kõrvaltoimeid ja see on tegelikult täiesti eeldatav. Ükski õppimisprotsess ei ole kerge ja vaktsiini manustamine tähendabki immuunsüsteemile õppimist. Need mööduvad üldjuhul paari päevaga,“ rääkis Ress.

Anafülaksia või midagi muud?

Anafülaksiat tekib üliharva – ligi 1 juhtum miljoni vaktsiini doosi kohta. Kui see peaks ka juhtuma, siis need on Ressi sõnul kontrollitavad reaktsioonid, mis tekivad reeglina kiiresti peale manustamist. Kui on teada varasem anafülaktiline reaktsioon vaktsiinile või mitmele süstitavale ravimile, siis on soovitatav enne vaktsineerimist konsulteerida infektsioonhaiguste arsti või allergoloog-immunoloogiga, näiteks läbi e-konsultatsiooni ning suunata vaktsineerima haiglatingimustes.

Ress nentis, et märksa sagedamini tekib patsientidel ärevusest tingitud reaktsioon, mida on suhteliselt lihtne anafülaksiast eristada. Anafülaksia puhul on nahk pigem punetav või normaalne, võib olla ka urtikaarset reaktsiooni. Sellega kaasneb hüpotensioon ja tahhükardia. Võib olla rahutust, agiteeritust ja teadvusekadu ning väga sageli esineb ka respiratoorseid sümptomeid.

Vasovagaalse reaktsiooni ja ärevusreaktsiooni korral on nahk pigem kahvatu. Vasovagaalse korral on tegemist bradükardiaga ning ärevuse korral tahhükardiaga ja hüperventilatsiooniga.

„Hüpotensioon on üks asi, mida annab kõige kergemini diferentsida,“ märkis Ress.

Anafülaksia korral on üks sagedasemaid avaldumisi reaktsioon nahal (80-90 protsenti), kus võivad tekkida naha punetus, sügelus ja urtikaarsed reaktsioonid. See võib avalduda ka ilma nahanähtudeta ainult hingamisteede, kardivaskulaarsüsteemi ja gastrointenstinaaltrakti kaebustega. Lastel on sagedamini hingamisteede ning täiskasvanutel kardiovaskulaarsüsteemi kaebused.