„Kõhutunde“ usaldamine ja vandenõuteooriate küüsi langemine

Kahes eraldi uuringus, mis on ühe artiklina avaldatud, vaadeldakse seoseid niinimetatud tõe relativismi ja vandenõuteooriate vahel. Esimeses uuringus osales umbes tuhat rootslast, kes veebiküsitluses vastasid küsimustele selle kohta, kuidas nemad tõde näevad, ning seejärel hindasid erinevate vandenõuteooriate tõepärasust ja avaldasid arvamust erinevate lausete tähenduslikkuse kohta. Koguti andmeid ka varasemates uuringutes on väärinfo uskumisega seotud tegurite kohta, näiteks võime analüütiliselt arutleda, poliitiline orientatsioon, vanus, sugu ja haridustase.

Teises uuringus osales üle 400 inimese Ühendkuningriigist. Küsimustikke laiendati hindamaks osalejate dogmatismi ja valmisolekut oma hinnanguid muuta pärast uue informatsiooniga tutvumist.

Sisutühjades lausetes tähenduse leidmise kohta on Rootsis olemas isegi eraldi küsimustik (bullshit and profoundness receptivity scale), kus tuleb hinnata erinevate lausete sisukust: pseudolaused (nt „Varjatud tähendus transformeerib abstraktset ilu“) vahelduvad tõelist mõtet kandvatega (nt „Jõgi läheb läbi kivi mitte tänu oma jõule, vaid tänu oma järjepidevusele“). Vandenõuteooriate osas pakuti väiteid mitmest valdkonnast, nt COVID-19 („Valitsused on varjanud olulist infot COVID-19 leviku tõkestamise kohta“), kliimamuutused („Kliimasoojenemise teaduslik tõestus on väljamõeldis või moonutatud kellegi huvides“) ja majandus („2007. aasta majanduskriisi tekitasid pankurid teadlikult, et väikse ja keskmise sissetulekuga elanikke vaesemateks ja ennast rikkamaks muuta“).

Uuringutes tuli esile kaks erinevat tüüpi tõe relativismi. Üks hulk olid inimesed, kes uskusid, et mida nad isiklikult tunnevad tõelise olevat, ongi tõde, ehk siis tõde on subjektiivne. Tõde on see, mida mu sisetunne või kõhutunne väidab tõese olevat. Teine hulk inimesi uskusid, et tõde sõltub sellest, millisesse kultuuri või gruppi inimene kuulub, ehk siis tõde on kultuuriliselt suhteline. Selle kohaselt erinevad seisukohad näiteks universumi tekke kohta ei ole mitte ainult ühtemoodi kultuuriliselt aktsepteeritavad, vaid ka ühtemoodi tõesed sõltuvalt sellest, millises kultuuriruumis inimene elab.

Tulemused näitasid selgelt, et subjektiivse tõekäsitlusega isikud uskusid vandenõuteooriaid suurema tõenäosusega ja jäid eelnevalt väljakujunenud seisukohtadele kindlaks ka siis, kui kohtasid vastupidist näitavaid fakte. Nendel inimestel oli ka suurem kalduvus leida sügavat mõtet sisutühjadest lausetest. Isegi kui uurijad vaatlesid teisi võimalikke seletusi, näiteks võime analüütiliseks mõtlemiseks või poliitiline suunitlus, püsis subjektivism iseseisva vandenõuteooriate uskumist selgitava tegurina. Tõe kultuurilist relativismi uskuvate inimeste puhul polnud seos vandenõuteooriate ja valeinfo uskumisega nii selge.

Teadlaste üllatuseks näitasid Ühendkuningriigi andmed ka seost subjektivismi ja dogmatismi vahel. Teisisõnu, kui keegi väidab, et tõde on isiklik, võib sama inimene samas olla oma valitud uskumuses rigiidne ja kõrvale heita teiste inimeste õiguse nende oma tõele.

Tulemused näitavad, et inimeste erinevate uskumuste ja veendumuste taga võib peituda fundamentaalselt erinev arusaam selle kohta, kuidas maailm töötab ja mis päriselt olemas on.

Käesolevad uuringud ei võimalda välja selgitada põhjuslikku seost ehk teisisõnu, kuigi subjektiivne tunnetus selle kohta, mis on tõde, on seotud valeinfo ja vandenõuteooriate uskumisega, ei saa järeldada, et subjektiivne tõe relativism põhjustaks valeinfo uskumist.

Tõe relativismi rõhutamise taga võib peituda heatahtlik soov kõikide hääl kuuldavaks teha, kuid tagajärjed võivad olla üsna ohtlikud, nagu näitab näiteks tervise-, kliima- ja majandusalase valeinfo laialdane levik ja selle põhjal langetatavad kahjulikud otsused nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil.

Aspernäs J, et al. Misperceptions in a post-truth world: Effects of subjectivism and cultural relativism on bullshit receptivity and conspiracist ideation. J Res Pers. 2023 Aug;105:104394. doi: 10.1016/j.jrp.2023.104394.