Kohalike omavalitsuste vaimse tervise toe rahastamine muutub Taotlusvoorud asenduvad raha suunamisega omavalitsuste toetusfondi
Kui varem pidi kohalik omavalitsus (KOV) ootama taotlusvooru rahastuse üle otsustamist, siis tulevikus on neil juba aasta alguses kindel summa eelarves. Nii saab omavalistus teenuseid varem ja paremini ette planeerida ning erinevate omavalitsuste vahel ei teki ka nii palju ebavõrdsust, kirjutab Sotsiaalministeeriumi blogis vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama.
Avaldatud
Viimati uuendatud
COVID-19 pandeemia avaldas ühiskonna vaimsele tervisele märkimisväärset mõju ja ajendas Riigikogu 2021. aastal eraldama Sotsiaalministeeriumile täiendavaid vahendeid. Need suunati vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisele, peamiselt omavalitsuse tasandil. Tulemusena on KOV-id saanud taotleda toetusi nii vaimse tervise teenuste korraldamiseks kui psühholoogide ja nende juhendajate palkadeks.
Alates esimesest taotlusvoorust 2021. aastal, mil rahastati 21 omavalitsust, on huvi toetuste vastu kasvanud. 2023. aastaks oli toetuse saajate arv tõusnud 48-ni ja 2024. aasta taotlusvoorud näitasid samuti suurt nõudlust kodulähedase vaimse tervise abi järele - rahalised vahendid lõppesid kiiresti pärast taotluste vastuvõtmise algust.
KOV-ide esitatud taotlused on ajaga üha paremaks läinud, vilumust on juurde tulnud nii taotluste kirjutamisel kui, mis kõige tähtsam, läbimõeldult vaimse tervise teenuste pakkumisel. Häid näiteid on tuua üle Eesti, näiteks paistsid sisukate projektidega silma Jõhvi, Tartu, Haapsalu, Luunja ja Elva. Üha mitmekesisemaks muutub ka teenuste valik, mille pakkumiseks toetust küsitakse - valikust leiab nii psühholoogilist nõustamist kui hingehoidu, pereteraapiat ja kriisinõustamist, mängu- ja loovteraapiat jne.
Taotlusvoorude korraldamine on siiski olnud ajutine lahendus, mis tuleb asendada püsivama rahastamisskeemiga. Selleks kavandab Sotsiaalministaarium 2025. aastaks põhimõttelist muudatust, mille kohaselt taotlusvooru rahastus suunatakse KOV-de toetusfondi vahenditesse. See muudatus võimaldab KOV-idel korraldada iseseisvalt ja paindlikult vaimse tervise teenuseid ning tagab kohalikele elanikele nende teenuste parema kättesaadavuse.
KOV toetusfondist saavad omavalitsused raha vaimse tervise teenuse pakkumiseks ilma taotlusi esitamata. Lisaks oli taotlusvooru korral miinuseks, et toetust said n-ö kiirete sõrmedega nobedamad oskajad ja sedagi kuniks raha jätkus. Kavandatava KOV toetusfondi järgi on võrdne võimalus kõigil omavalitsustel. Ja seda mitte ainult tuginedes elanike arvule.
Muudatus on planeeritud jõustuma alates 2025. aastast. Toetusfondi suurus on tulevaks aastaks kavandatud ca 1,7 mln eurot, toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot. Järgneva kolme aasta peale kokku on fondi suurus ligikaudu 5,2 mln eurot.
Senistes taotlusvoorudes oli ka positiivset: omavalitsused ja Sotsiaalministeerium harjusid tegema tihedat koostööd, küsides ja andes nõu võimalike kitsaskohtade lahendamisel nagu taotluste kirjutamise üksikasjad ja teenusepakkujate leidmine. Taotluste esitamise käigus õppisid KOV-id ka üksteiselt ja omandasid uusi oskusi, mida vaimsete teenuste pakkumisel saab alates järgmisest aastast kindlasti edukalt rakendada ka läbi toetusfondi.
