KOGEMUSNÕUSTAMINE | Miks töötavad kliinikutes kogemusnõustajad?

Maailmas on kogemusnõustamisel pikk ajalugu, selle juured ulatuvad sõltuvusnõustamise AA tugigruppidesse. Eestis on kogemusnõustamine tunnustatud aitamistöö 2014. aastast. 2016. aastal kaasati teenus nii Sotsiaalkindlustusameti kui Töötukassa rahastatavate teenuste hulka. Kümme tegevusaastat on tõestanud, et kogemusnõustamisel on oma koht inimese eneseabile või ravile julgustamisel, nii ravijärgimuse kui lähedaste mõistmise ja kohanemise toetamisel.

Teenuse sisu ning kokkupuutekohti tervisesektoriga avavad Med24 lugejatele MTÜ Kogemusnõustajate Koda juhatuse liikmed Urme Puntso ja Sandra Tsernant, kes mõlemad ka ise kogemusnõustajatena töötavad.

Seadusliku aluse annab kogemusnõustamisele sotsiaalhoolekande seadus, mis sätestab nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata ka kogemusnõustaja, kellel on teenuse saajaga puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnane puue, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimustele vastava kogemusnõustaja esmase koolituse.

“Kogemusnõustajana võib töötada inimene, kellel on, kui me räägime kliinilise ulatusega elukriisidest või kindlast diagnoositavast seisundist lähtuvast nõustamisest, mingisugusest haigusest väljatulemise või sellega elamise, sellest taastumise läbitöötatud kogemus ning kes on läbinud nõuetele vastava koolituskavaga kogemusnõustaja väljaõppe. Oluline on just see, et kogemus oleks läbitöötatud, mitte lihtsalt kogetud,” selgitab Urme Puntso.

Kogemusnõustamise koolitus

Sotsiaalministri poolt esmakordselt 2015. aastal ning 2018. aastal nii sisult kui mahult uuendatuna kinnitatud sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma kuuluva nn riikliku koolituskava (täiendusõppekava) maht on 182 akadeemilist tundi (akh). See jaguneb erinevateks osadeks:

• 80 akh – auditoorne töö;
• 30 akh – juhendatud välipraktika;
• 26 akh – koolitaja juhendatud praktika;
• 38 akh – iseseisev töö kirjandusega, taastumisloo läbitöötamine;
• 8 akh – lõputöö.

Nõuded on kehtestatud ka kogemusnõustajate koolitajatele. Nimelt peab õpet läbi viivatest õppejõududest vähemalt ühel olema psühholoogia, sotsiaaltöö või eripedagoogika alane kõrgharidus.

Lisaks sätestab 2017. aastal välja töötatud kogemusnõustamise teenuse soovituslik juhend, et koolitust korraldaval organisatsioonil peab olema koostöös spetsialistide ja sihtgrupi esindusorganisatsiooniga välja töötatud kaasaegne spetsiifilise valdkonna (ravi, rehabilitatsioon, erihoolekanne, asendushooldus, kahjude vähendamise süsteem, peretöö) koolitusprogramm.

Soovituslik juhend eeldab, et isikliku kogemuse läbitöötamisele ja koolituse läbimisele kuulub kogemusnõustaja meeskonda ja/või kovisioonigruppi ning tema töötamise tingimused, õigused ja kohustused sätestatakse teenuse tellija/rahastaja ja teenuseosutaja vahelises lepingus, arvestades sihtgrupi vajadusi ning nõustaja pädevusi.

Tööandja peab tagama kogemusnõustajatele tavapärase tööalase instrueerimise (sisekorraeeskiri, ohutus-, konfidentsiaalsusnõuded jt) ning vajadusel kontrollima valdkonnaalase täiendava väljaõppe ja regulaarse supervisiooni täitmist, et olla veendunud nõustamise kvaliteedis ja ennetada läbipõlemist.

“Meditsiinilistel teemadel nõustamise eeltingimuseks on teaduspõhine lähenemine – kogemusnõustaja toetab klienti teaduspõhiselt ja suunab ta vajadusel edasi teaduspõhiseid meetodeid kasutavate spetsialistide juurde,” rõhutab Puntso.

“Tööandjatel on tänasel päeval, mil kogemusnõustaja kutsestandardit veel ei ole, kõige asjakohasem kasutada teenuseosutaja valikul isikupõhist hindamist. See on senini kõige paremini toiminud,” vastab Sandra Tsernant küsimusele, kuidas kindlustada kvaliteetne teenus ning vältida uhuu-tegelaste sattumist kogemusnõustajate sekka. Ta rõhutab eriliselt just meeskonna, supervisiooni ja kovisiooni olemasolu.

2023. aastal kinnitas Kutsekoja sotsiaalhoolekande nõukogu kogemusnõustaja kutsestandardi välja töötamise vajaduse ning kiitis heaks ka töörühma liikmed. Siiski on kutse loomise ja kutsega kogemusnõustajate rakendumise ajakava senini ebamäärane – paralleelselt viiakse läbi mitut reformi, mis on prioriteete pisut ümber seadnud.

“Samas võib kutsestandardi viibimist vaadata ka kui võimalust – hea meelega peame arutelusid ja kaasame meditsiinitöötajaid, sest nende ootused on meie jaoks väga olulised,” rõhutab Urme Puntso.

Ka kogemusnõustaja koolituskava määruse uuendamine on n-ö lauale tõstetud, ent muud tegevused on riigi tasandil hetkel siiski prioriteetsemad.

Kogemusnõustamine ja avalik sektor

Kogemusnõustamise maastikul on avalike asutustena oluline roll Töötukassal ja Sotsiaalkindlustusametil.

Töötukassa vahendab kogemusnõustamise teenust neile, kes vajavad oma terviseseisundist tulenevate takistusega toimetulekuks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese toetust. Nõustamisele suunamist saab paluda pikaajalisel haiguslehe alusel töötaja või töötuna arvele võetud (ja ka töötav) tervisest tuleneva takistusega inimene.

Töötukassa ei telli kogemusnõustamise teenust üheltki konkreetselt teenuseosutajalt. Klient saab ise valida just talle sobiva teenuseosutaja kogemusnõustajate registris registreeritud nõustajate hulgast, kes on ühtlasi ka Töötukassa lepingupartnerid.

Töötukassa on seadnud tingimuseks, et kogemusnõustajal peab olema:

• vähemalt 180-kalendripäevane töökogemus viimase nelja aasta jooksul;
• võimalik süstemaatiliselt kogu teenuse osutamise vältel saada tuge ja nõu supervisiooni näol (vähemalt kord kolme kuu jooksul).

Töötukassal on õigus igal ajal kontrollida koostöö põhimõtete täitmist:

• tutvuda teenuse korralduse ja vastavusega, lähtudes töötukassale esitatud andmetest, sh teostada paikvaatlust, kaasates eksperte ja küsitledes kliente ja kliendi võrgustikuliikmeid, teenuse osutaja esindajat ja tema meeskonnaliikmeid;
• kontrollida, kas teenuse osutaja on taganud, et klienti nõustab nõustaja, kelle tervisest tulenev takistus on võimalikult sarnane kliendi tervisest tuleneva takistuse või pikaajalisel haiguslehel viibimise põhjusega;
• kontrollida, kas osutatav teenus vastab kliendi ja töötukassa koostöös kokkulepitud teenuse vajadusele ja eesmärgil.

Sotsiaalkindlustusametil on õigus teostada riiklikku järelvalvet kogemusnõustaja koolituskava nõuete täitmise, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate ja koostööpartnerite majandustegevuste nõuete täitmise üle.

Aktiivseks järelevalveks ressursse napib, ent põhjendatud kahtluse korral (tagasiside, kaebus jms) on amet teinud märkusi ja ettekirjutusi, mis on avalikud ja kõigile nähtavad Sotsiaalkindlustusameti dokumendiregistris.

MTÜ Kogemusnõustajate Koda on koondanud nõuetele vastavaid kogemusnõustajaid veebiregistrisse. Registrit haldab koordinaator, kes vahendab ka nõustajate kontakte. Koda tegutseb vabatahtlikkuse alusel, kuid on sellest hoolimata teinud piiratud ressurssidega ära palju tööd.

Kuid hetkel on register ebatäpne, tunnistavad koja juhatuse liikmed Urme Puntso ja Sandra Tsernant ning ütlevad, et peagi läheb see uuendamisele. Küll aga saab praegu küsida registrist meditsiinilistel ja/või diagnoositavatel teemadel nõustavate kogemusnõustajate kontakte kui saata e-kiri aadressil koordinaator@kogemuskoda.ee.

Kogemusnõustaja ja klient

“Kogemusnõustaja võib olla inimesele toeks, et leida talle sobivaid eneseabi võtteid. Ent sageli, enne kui abini jõuda, on inimesel vaja oma abivajadust ning probleemi mõista, seda endale tunnistada. Alles siis on võimalik olla toeks motivatsiooni loomisel, et probleemiga tegeleda. Inimene peab aru saama, et investeering iseendasse on aega ja pingutust väärt. Tasub kogeda ebamugavust ja haavatavust, mis puntra lahti harutamisega kaasas käib,” ütleb Tsernant. Kogemusnõustaja aitab muu hulgas leida ka abi saamise võimalusi, et soovitud muutus ellu viia.

Urme Puntso lisab, et lisaks n-ö avalikul stigmale on paljudel inimestel ka enesestigma – rahvastiku vaimse tervise uuringu kohaselt eelistab kaks kolmandikku inimestest ise hakkama saada, aga tegelikult jätavad paljud probleemi lihtsalt ripakile ega saa ikkagi hakkama.

Kõige olulisem on varajane sekkumine, spetsialist on viimane aste. Kogemusnõustamine toimib alati toetamisena, seisundi säilitamisena, kasvõi teekonnal arsti juurde, kui ootejärjekord on pikk.

Rehabilitatsiooniasutusest saab klient riigi kulul kogemusnõustamist kuni viis korda (üks vastuvõtt 60 min) ja Töötukassast kuni kümme korda (45 min). Vabaturul maksab teenuse üks tund keskmiselt 40-50 eurot.

Kui mitut vastuvõttu oleks aga vaja, et asjal mingi tulem tekiks? “Oleneb, milline on kliendi stardipositsioon. Kas või milliseid emotsioone temas oma probleemi tunnistamine ning sellega tegelemine tekitab? Vahel on esimene konsultatsioon uudishimutsev kindluse või ohu otsimine, vahel emotsionaalne ventileerimine, vahel lihtsalt mõtete põrgatamine. Sel tasandil on kohtumise eesmärgiks arusaama loomine, et ma tohin abi küsida ja kasutada. Kogemusnõustaja julgustab ja toetab, loob inimliku silla, et nõustatav otsiks ja usaldaks spetsialisti,” räägib Tsernant.

“Kui juba töö nõustajaga käib, siis küsitakse väga erinevaid asju, ka ravimite ja ravimivabade tegevuste kohta. Nõustaja aga ei tohi öelda, et tee nii, saad õnnelikuks. Kui raviplaan on paigas, on eesmärgiks sihitud muutuste toetamine. Ka näiteks lihtsad asjad nagu füüsiline aktiivsus – kogemusnõustaja saab enda kogemusele toetudes olla tõestuseks, veenda, et see pole niisama tore soovitus, vaid päriselt ravi või taastumist mõjutav tegevus. Kogemusnõustaja ülesanne on leida süsteemseks lähenemiseks sobilikke tööriistu, mis toovad nõustatavas esile tema sisemised ressursid.”

Sõltuvusest tervenemisel on Urme Puntso sõnul ülioluline esimene aasta. Kolmel esimesel kuul tuleks kogemusnõustajaga kohtuda üks kord nädalas, edasi käia üheksa kuu jooksul vähemalt kaks korda kuus grupinõustamisel.

“Nagu te aru saate, tuleb neid kordi väga palju. Riigi raha eest sellist asja lubada ei saa,” sõnab Puntso.

Mõlemad nõustajad rõhutavad, et oluline on järjepidevus. Kui rong on kord juba käima lükatud, siis ei tohi tekkida peatumise efekti, eriti just sõltuvuste korral.

Kliendil on oluline mõista, et tagasilangus pole mitte ebaõnnestumine, vaid et midagi on taastumise või aktsepteerimise teel segi läinud ning on asju, millega tuleb tegeleda.

Kogemusnõustaja ja kutse

Kogemusnõustaja kutset Eestis praegu olemas ei ole. Kas ja kuidas sinnapoole liigutakse?

“Pole avalikku asutust, kes kogemusnõustajatele kutset ei sooviks,” ütleb Sandra Tsernant. “Küsimus on, millises järjekorras asju korraldada. Erinevad osapooled pole jõudnud veel üksmeelele. Ühelt poolt soovitakse, et esmalt oleks seaduslik regulatsioon ja siis hakataks kutseid andma. Teisalt aga oodatakse, et hakkaksime kutseid andma ja sellele vastavalt saaks kohandada seadusliku regulatsiooni. Ajakriitilisust lisavad tervishoiuteenuste korraldamise ja pädevuste defineerimisega seotud uuendused. Üksmeelele ja eesmärgini jõudmine – see on töö, mis meil ees seisab. Käesoleva aasta lõpus lubati meile teada anda, millises järjekorras asjale läheneda. Meie oleme valmis, aga protsessi kiirust me ei määra.”

Esoteerilise kalduvusega kogemusnõustajaid koda ei soosi. Aga praegu keegi nende tegevusele kätt ette panna ei saa – vaba maa, vaba turg, inimesed teevad, mida tahavad.

Kogemusnõustajate koda on seadnud eesmärgiks luua tulevikus tagasiside kanal ja olla info liikumapanejaks, aga tegutsemiskeeldu nad ühelegi (uhuu)nõustajale seada ei saa.

“Pidev monotooring on ebarealistlik, saame kvaliteedi osas keskenduda asjakohase tagasiside kanalite loomisele ja tagasisiside süsteemsele jagamisele,” selgitab Sandra Tsernant.

Abipakkuja ja abivajadus

Milliste diagnooside puhul on kogemusnõustamise järele kõige suurem vajadus?

Urme Puntso sõnul saabki koda enamasti diagnoosipõhised päringuid: “Vähk, noorte vaimse tervise teemad, sõltuvused, palju on komorbiidsust.” Olgu siinkohal öeldud, et alaealisi kogemusnõustaja vanema loa või kohalolekuta teenindada ei tohi.

Nii meditsiinisüsteemis kui kogemusnõustamises on eriline rõhuasetus autonoomsusel, selle poolest on kogemusnõustamise lähtepunktid patsiendikeskse tervishoiusüsteemi põhiprintsiipidega sarnased. Abivajaja pole vaid kaasatud oma raviotsustesse, vaid oodatud rooli taha, et juhtida end läbi elu väljakutsete, olles relvastatud kohase praktilise info ning toetustundega endaga sarnases olukorras olnud nõustaja poolt. Võrdsus väljendubki kogemusnõustaja horisontaalses suhestumises ja hoiakutes: nõustatavaga kohtutakse täpselt seal, kus ta on, hinnanguvabalt. Mõttevahetusel on mõju mõlemale osapoolele.

Ravi/taastumise vältel võib kogemusnõustaja soodustada ravijärgimust, arutades nõustatavaga läbi ravi/taastumise käike: nõustaja mõttevahetuse eesmärk on kohase info kinnitamine moel, mis loob kindlust, näiteks kasutades oma läbi töötatud teadmisi spetsialisti võtete/tegevusplaani "inimkeelde" tõlkimiseks ja kogemuslike näidetega mõtestamiseks.

Kogemusnõustaja on õppinud valideerima ja peegeldama, et toetada ravi/taastumise vältel tekkinud emotsioonidega toimetulekut.

Kliinilistele teemadel nõustavatelt kogemusnõustajalt eeldatakse teemakohastel täienduskoolitustel osalemist.

“Kogemusnõustajad ei mängi terapeute,” rõhutab Puntso. “Hea kogemusnõustaja teab oma piire. Pigem saab ta anda spetsialistile, arvestades usaldussuhet nõustatavaga, täiendavat teavet, sest inimesed räägivad kogemusnõustajale vahel teistsugust juttu kui arstile, õele või terapeudile.”

Nõustaja ülesanne ongi spetsialisti töökoormust leevendada. Ta oskab infot otsida ja kliendile edastada, julgustab abi küsima. “Tean, et on ka mindud kliendil käest kinni hoides arsti juurde, istutud koos temaga arsti ukse taga.”

Ning lõpetuseks: ka spetsialist ise saab vajadusel kogemusnõustaja abi kasutada. Näiteks läbipõlemise korral. Nii Sandra Tsernanti kui Urme Puntso sõnul on hästi oluline see, et ka abipakkuja julgeb tunnistada oma abivajadust.

KOGEMUSNÕUSTAMISE NÄITED

• Dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedaste toimetuleku parandamisele pühendunud Dementsuse Kompetentsikeskus ja MTÜ Elu Dementsusega toetavad ja pakuvad abivajajatele kogemusnõustamist. Et pakkuda kogukonnale praktilist nõu ja tuge, on viimane korraldanud alates 2019. aastast kogemuskohvikud, kus osalejad tunnevad end turvaliselt, hoituna ja väärtustatuna.
• MTÜ Kogemuse jõud on keskendunud kriisidele, mis on tingitud viljatusravist, probleemsest rasedusest, lapse enneaegsusest, lapse ja/või täiskasvanu raskest, kroonilisest või ravimatust haigusest või kogetud traumadest; sihib taastada kriisi sattunud inimeste ja nende lähedaste psühhosotsiaalse heaolu kogemusnõustamise kaudu. Ühingu koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla, kus ühingu kriisikogemusnõustajad iganädalaselt nõustavad.
• Eesti Reumaliit on koondanud reumaatiliselt haigetele ja nende lähedastele olulisi infomaterjale ning tugiteenuseid nagu kogemusnõustamine.
• MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing pakub tasulist kogemusnõustamist ning ka rehabilitatsiooniteenuse raames nõustamisi ja koolitus, millega antakse teadmisi ja oskusi diabeediga igapäevaseks toimetulekuks. Viimasel juhul on teenused on tasuta, kui klient on suunatud rehabilitatsiooniteenusele Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kaudu.
• Tartu Ülikooli Kliinikum on pakkunud oma patsientidele kogemusnõustamist 2012. aastast. Korraldatakse tugirühmade kohtumisi ning vestlusringe hematoloogilistele, onkoloogilistele ja insuldiga haigetele.
• SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus pakub tasulist ambulatoorset nõustamisteenust inimestele, kes tarvitavad illegaalseid uimasteid. Samuti tasub uurida haigla arendavat kogukonnapõhist mobiilset vaimse tervise teenust (al 2023), mis põhineb FACT mudelil (ingl k Flexible Assertive Community Treatment) ehk paindliku kogukonnapõhisel ravisekkumisel. Teenuse olulisus peitub patsiendi ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevuse tagamises, mille käigus hinnatakse ja toetatakse patsiendi ravijärgimust ning toimetulekut. Sellega soovitakse ennetada korduvaid hospitaliseerimisi ja riskikäitumise esinemist.