Kliiniliste psühholoogide väljaõpe seisab savist jalgadel
Kuigi Eestis on suur puudus kliinilistest psühholoogidest, ei ole nende väljaõpe senini jätkusuutlikult rahastatud. Nii näiteks ei tasu õppuril kutseaasta jooksul olla pikalt haige ega suunduda vanemapuhkusele ning psühhoterapeudiks soovijad peavad olema valmis maksma üle 6000 euro omast taskust.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Eestis valitseb endiselt kliiniliste psühholoogide põud ning järjekorrad nende vastuvõtule on oluliselt pikemad kui lähiriikides. Kutsekoja eelmisel aastal avaldatud tööjõuvajaduse prognoosi järgi koolitatakse kliinilisi psühholooge praegu välja märkimisväärselt vähem, kui neid lähiaastatel tööturul vaja on, kirjutab ERR.
Kuigi riik on astunud viimastel aastatel lisasamme, et psühholooge juurde koolitada, ei ole kliiniliste psühholoogide väljaõpe, mis ühes lisakutsete omandamisega on enam kui kuus aastat pikk, endiselt jätkusuutlikult rahastatud.
Psühholoogide mure saab alguse kutseaastast, mis on üldse eeldus, et omandada kliinilise psühholoogi kutse. See on midagi sarnast, nagu arstidel on residentuur. Kutseaastale jõuavad psühholoogid, kel on viieaastase õppe järel omandatud juba magistrikraad.
Alates 2021. aastast on kutseaasta olnud rahastatud riigieelarvest, varem oli selle jaoks raha leidmine täielikult inimese enda vastutus. Sellest hoolimata ei ole kutseaasta endiselt kliinilise psühholoogia õppekava osa, vaid riik rahastab väljaõpet iga aasta hankega.
Selleks õppeaastaks näiteks sai Tartu Ülikool riigilt 820 000 eurot, et koolitada välja 15 kliinilist psühholoogi.
Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia juht Kirsti Akkermann rääkis, et sedaviisi rahastamine on probleemne nii õppuri kui ka ülikooli vaatest. Näiteks ei võimalda aastane hange õppuril pikalt haige olla ega suunduda vanemapuhkusele, sest vastasel juhul tema kutseaasta katkeks.
Artiklit saab edasi lugeda ERRist.