Kliiniliste psühholoogide palgakoefitsient tekitab küsimusi Lisatud kliiniliste psühholoogide kutseliidu kommentaar

Sotsiaalministeerium teatas möödunud nädalal, et aprillist tõusevad tervishoiutöötajate palgad. Seejuures suurendati vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks kliiniliste psühholoogide töötasu määra lisakoefitsiendiga.

"Kliiniliste psühholoogide tunnitasule täiendava koefitsiendi lisamisega soovime aidata järele tervisekassa rahastusel abi pakkuvate kliiniliste psühholoogide tasusid, mis ei ole suutnud erasektoris makstavate tasudega sammu pidada. Tasude suurendamise eesmärk on parandada tervisekassa makstud vaimse tervise abi kättesaadavust, et juurdepääs vajalikule abile jääks alles ka neile inimestele, kes ise erapsühholoogile maksta ei suuda,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Tervishoiutöötaja palga osa teenuse hinnas on edaspidi arsti puhul 17,88 eurot tunnis (seni 14,90 eurot), eriarstidel 19,45 eurot tunnis (seni 16,2 eurot), õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistide puhul 10,9 eurot tunnis (seni 9,05 eurot), kiirabitehnikute puhul 9,1 eurot tunnis (seni 7,6 eurot), erakorralise meditsiini tehnikute puhul 9,4 eurot tunnis (seni 8,05 eurot), kliiniliste psühholoogide puhul 13,9 eurot tunnis (seni 11,50 eurot) ja hooldustöötajate puhul 6,9 eurot tunnis (seni 5,70 eurot). Tervisekassa nõukogu otsusel suurendatakse täiendavalt kliiniliste psühholoogide töötasu määra lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutustel tõsta kliiniliste psühholoogide tasusid lisaks keskmiselt 38 protsenti.

Juba varem, 17. märtsil saatsid nii arstide liit kui psühhiaatrite selts ministeeriumile eraldi pöördumised, milles toovad välja, et kliiniliste psühholoogide töötasud on teiste tervishoiutöötajate suhtes ebaproportsionaalsed.

"Koefitsiendi 1,38 kasutamise tõttu kliiniliste psühholoogide brutopalga kulu arvutamisel üldarstiabis tekib meie hinnangul täiesti ebaõige proportsioon arsti ja kliinilise psühholoogi brutopalga kulu vahel, kus arsti palk on ainult 1,4% kõrgem (19,45 vs 19,18), kuigi kollektiivlepingus kokku lepitud tunnitasu alammäärade vahe on 40% (19,45 vs 13,90)," kirjutas Eesti Arstide Liidu juhatuse liige Andres Lehtmets.

Ta lisas, et arstidel võimaldab selle koefitsiendi rakendamine maksta eriarstidele kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasu alammäära, kuna palgakomponendiks on nn üldarsti tunnitasu alammäär. Kliinilistel psühholoogidel kaht erinevat tunnitasu määra ei ole.

"Leiame, et koefitsiendi 1,38 kasutamine kliiniliste psühholoogide brutopalga kulu arvutamisel ei vasta tegelikule standardkulule ja tekitab haigekassa eelarvele põhjendamatut kulu," lisas Lehtmets. "Kollektiivlepingu läbirääkimised ja lepitusmenetlus kulgesid pingeliselt ja kollektiivleping ning selle sõlmimise eelduste kokkulepe saavutati tänu kõigi poolte, haigekassa juhtide ja tervise- ja tööministri ühisele pingutusele ja kompromissivalmidusele. Pärast kokkulepete sõlmimist ühe töötajate grupi palgakulu täiendav suurendamine ilma teiste osapoolteta arutamata ega neid teavitamata ei vasta meie arvates heale tavale ja kahjustab sotsiaalpartnerite suhteid. Mõistame täielikult vaimse tervise abi kättesaadavuse probleeme ja selle suurendamise vajadust, kuid ei toeta tervishoiutöötajate ebavõrdset kohtlemist."

Lehtmets kommenteeris Med24-le lühidalt, et Eesti Arstide Liidu pöördumine oli kantud soovist säilitada ka edaspidi kollektiivläbirääkimiste protsessis osapoolte vastastikune usaldus. "Loodame, et see on õppimise koht meie kõigi jaoks tulevikus," lisas ta.

17. märtsil saatis oma märgukirja ka Eesti Psühhiaatrite Selts.

"Me ei ole lisakoefitsiendi vastu, sellest on ainult hea meel nii nagu meelekindlast ministrist, kes suutis keerulises olukorras teha märgilise sammu ja seista kolleegide eest," kommenteeris seltsi juht Anne Kleinberg. "Toetame vajadust tõsta kliiniliste psühholoogide töötasu, kuid juhime tähelepanu, et tõstes seda teenuste piirhinnas või eriarstide teenustes vastavalt teenuste standardkulu juures kirjeldatule düsproportsionaalselt võrreldes teiste tervishoiutöötajate tunnitasuga, ei lahene olukord, kus ravimeeskonnad lagunevad personali lahkumise tõttu ja seatakse ohtu tervikliku diagnostika või ravi tagamine."

Ta rõhutas, et tervishoius peab olema tagatud töötasu, mis on vastavuses erialase väljaõppe, töökohustuste ja vastutusega.

"Antud kujul tehtud muudatus on vastuolus nii kollektiivleppe kui näiteks psühhiaatrilise abi sisulise töökorralduse põhimõtetega ning käsitletav ainult ajutise lahendusena," märkis Kleinberg. "Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine peab selgelt sisaldama kvaliteetse psühhiaatrilise abi jätkusuutlikkuse tagamise, milleks on vajalik süsteemselt ja proportsionaalselt tõsta kõigi psühhiaatrilise ravimeeskonna liikmete palkasid ja tagada teenustes muude kulukomponentide sisuline katmine. Täna vaatame näiteks otsa logopeedidele, keda hindame meie ravimeeskondades psühholoogidega samaväärselt."

Kleinberg tõi välja vaimse tervise õed, kes teevad ära meeletu pingutuse, mis peab olema väärtustatud.

"Juba täna on probleemiks suurte aukudega vaimse tervise häirete raviteekonnad, inimesed üritavad pääseda Tervisekassa poolt rahastatavasse abi süsteemi, sest ei saa ühest kohast terviklikku käsitlust. Oma vahenditega uuringu või vastuvõtu osta suutnud patsiendid otsivad koos oma perearstidega kedagi, kes selgitaks, mida tehtud uuring tähendas, kedagi, kes tagaks regulaarse ravi, kedagi, kes tagaks ravimite kõrvaltoimete osas nõuanded peale seda kui kui patsient ei suuda enam vastuvõtte osta jne," selgitas Kleinberg. "Mittesüsteemsete lahendustega me ei paranda olukorda, vaid süvendame ebajärjekindlust ja abi ebakindlat kvaliteeti. Siit on soliidne ja kohane minna edasi ainult süsteemsete lahendustega terve valdkonna huvisid silmas pidades."

KOMMENTAAR:

Triinu Tänavsuu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit:

Oleme minister Peep Petersonile märgilise sammu eest väga tänulikud. Seoses palgakoefitsendiga tõusis alates 1. aprillist oluliselt psühholoogilise ravi teenuste hind. Seoses sellega oleme oma üleriigilise ametiühingu liikmetele teinud ettepaneku erasektoris proportsionaalselt vähendada patsiendi omaosalust. Esimesed praksised ongi seda juba teinud ja saanud patsientidelt väga positiivset ja tänulikkku tagasisidet.

Kõiki tervishoiutöötajaid tuleks kõrgemalt väärtustada. Loodame, et uus valitsuskoalitsioon leiab toimivad lahendused tervishoiu jätkusuutlikuks lisarahastuseks.

Meil on väga hea meel, et arstid on märganud logopeedide vaimse tervise õdede jt ravimeeskonna liikmete väärtustamise hädavajalikkust.

Saame nõustuda, et tervishoius peab olema tagatud töötasu, mis on vastavuses erialase väljaõppe, töökohustuste ja vastutusega.

Kliinilise psühholoogi põhiväljaõppe kestus on sarnaselt üldarstidele 6 aastat. Iga lisapädevuse (psühhoterapeut, lapsepsühholoog, neuropsühholoog, kohtu- ja korrektsioonipsühholoog) omandamine võtab 1-5 aastat. Lisakutsete puhul on tegemist väga kitsa tipp-spetsialiseerumisega, väljaõpe ja taseme säilitamine võtab palju ressurssi. Uus palgakoefitsent võimaldab tööandjatel lisapädevustega kogenud kliinilistele psühholoogidele kollektiivlepingu miinimumist kõrgemat tasu maksta.

Seni on kahjuks puudunud lisapädevuste omandamiseks riiklik rahastus. Ka kutseaasta riiklik rahastamine on alles viimaste aastate teema. Näiteks kognitiiv-käitumusliku teraapia põhiväljaõpe koos juhendatud praktiseerimisega kestab 3-4 aastat ja maksab osalejale 5000 eurot, millele lisandub supervisioonide tasu. Eelmisest aastast on Sotsiaalministeeriumis tegus vaimse tervise osakond. Usume, et nendega koostöös leiame paljudele pikalt lahendamata jäänud probleemidele lahendused.

Oleme nõus, et ka kõik ravimeeskondade liikmed väärivad õiglast tasustamist. Teame, et teenuste hindades on ka muid kulukomponente, mis on samuti ajale jalgu jäänud. Meie teada on Tervisekassa probleemist teadlik ja tegeleb sellega konstruktiivselt.