Kliiniline nõustaja Mirjam Kase: vaimse tervise probleemid sagenevad, abisaamise võimalused vähenevad
Vajadus vaimse tervise teenuste järele suurenes juba enne koroonapandeemiat, Ukraina sõda, energiakriisi ja majanduslangust ning on ootuspäraselt süvenenud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis “Vaimse tervise probleemid sagenevad, aga abisaamise võimalused vähenevad“ pakub Peaasi.ee kliiniline nõustaja Mirjam Kase võimaluse kvalifitseeritud tööjõu nappuse vähendamiseks.
Eesti võiks aga nagu paljud teisedki riigid kaaluda psühholoogilise nõustamise teenuse selgemat eristamist psühhoteraapiast (counselling vs. psychotherapy).
Nõustamisteenust eneseabioskuste toetamiseks võiksid pakkuda ka naabererialade spetsialistid. Lihtsustatult jaotuks sekkumised probleemi raskusastme järgi.
Selliselt vabaneks psühhoterapeute neile, kes vajavad tippspetsialisti abi, tagades madalamal astmel abi palju suuremas mahus. Praegu oleme olukorras, kus psühholoogilist tuge pakuvad väga suure kvalifikatsiooniga väga ülekoormatud spetsialistid ning suur osa abivajajatest abini ei jõua.
Teenuse osutamisel on takistavaks teguriks osutunud ka sellele esitatavad nõuded. Terviseamet on sätestanud teenuse osutamiseks kõlblikele ruumidele kindlad tingimused, vastavat kinnisvara tuleb aga turult tikutulega taga otsida.
Olukorras, kus vajadus teenuste järele on suures mahus katmata, peaksime suutma sellised takistused miinimumini viia. Praegustes tingimustes on äärmiselt oluline tagada, et töökorraldus toetaks, mitte ei takistaks riiklikus süsteemis töötamist.
Täispikka arvamuslugu saab lugeda Eesti Päevalehest.
