KLIINIK 2025 | Mõtteid hindamisvahendite kasutamisest psühhiaatrias

Hindamisinstrumendid võimaldavad isiku seisundi kohta andmeid koguda standardiseeritud viisil ning eesmärgiks on võrrelda neid andmeid taustgrupiga või hinnata seisundi raskusastet.

Liina Haringu sõnul on väga oluline, et hindamisinstrumendid oleksid kohandatud meie keele- ja kultuuriruumile. Neil peab olema praktiline väärtus ning nad peavad olema diagnostiliselt tõhusad.

“Mõõtevahend ehk hindamisinstrument ei asenda psühhiaatrias kliinilist intervjuud, kuid selle abil on võimalik struktureeritud viisil täiendavat infot koguda,” selgitas dr Haring.

Hindamisinstrumentide kasutamises süsteemi loomiseks loodi 2024. aasta detsembris Tartu Ülikoolis tervise ja heaolu hindamisinstrumentide kompetentsikeskus, millesse panustavad ülikooli psühholoogia instituut, kliinilise meditsiini instituut ning peremeditsiini ja rahvatervise instituut. Koostööd hakkab kompetentsikeskus tegema Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste ülikooliväliste asutustega.

Kompetentsikeskusel on kolm tegevusvaldkonda:

• hindamisinstrumendid ja nende andmebaas (ülevaade mõõdikutest, kasutuselevõtu protsessi juhtimine, sh litsentside taotlemine ja ajakohastamine, info koondamine instrumentide valideerimisprotsessi astmetest jm);
• hindamisinstrumentide kasutuskeskkond (kasutajagruppide vajaduste kirjeldamine, mõõdikute ettevalmistamine juriidiliselt korrektseks avaldamiseks, kasutusõiguste haldus, sh kasutusjuhendid ja koolitusmoodulid jm);
• hindamisinstrumentide kasutamisel tekkiv andmekogu, selle haldamine (isikustamata, kodeeritult seostatavate andmete kogumine, andmete kasutamine teadustöö ning instrumentide valideerimise ja normide loomise ning kohandamise jaoks, andmekogu haldamine jm).

“Vaimse tervise iga tasand vajab tõenduspõhise sekkumise kohaldamiseks seisundile hinnangu andmist valideeritud hindamisinstrumente kasutades,” selgitas Liina Haring. “Hindamisinstrumentide rutiinne kasutamine võimaldab seada raviteekonnal selgemaid eesmärke, pakub tagasisidet kliinilise sekkumise tõhususele ning ning parandab teenuse kvaliteeti.”

Artikkel on koostatud konverentsil Kliinik 2025 peetud ettekannete põhjal, see ei sisalda kõike ettekannetes esitatut.