KLIINIK 2025 | Kristel Ehala-Aleksejev: kaalu ja KMI asemel tuleks keskenduda kehakompositsioonile

4.-6. veebruaril toimub Tartus konverents Kliinik 2025, mille esimene osa keskendus rasvumisele. TÜ Kliinikumi meestekliiniku arst-õppejõud ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS-i teadur Kristel Ehala-Aleksejev kõneles teemal „Millised indiviidipõhised mittefarmakoloogilised sekkumised aitavad nõusoleku andnud inimesel kaalu langetada?“.

„Kuna meie ülesanne meditsiinis on saavutada inimese tervis, seda parandada või parandada haiguse kulgu, vähendada kahjustusi, siis antud kontekstis on ülioluline tervishoiutöötajate harimine, et pakkuda tõenduspõhiseid kliinilisi lähenemisi,“ rõhutas Ehala-Aleksejev ettekande alguses.

„Mida me oma vastuvõttudel tihedas töögraafikus teeme, on see, et anname patsientidele nõu võtta kaalust alla,“ rääkis Ehala-Aleksejev, tuues ühele süsteemsele ülevaatele tuginedes välja, et see ei tööta ja selle mõju on null. „Pigem on mõistlik jätta see lause ütlemata.“

Tema sõnul on korduvalt tõendatud, et töötavad kombineeritud lähenemised. Ei peaks keskenduma ainult dieedile või treeningule, vaid soovitusi tuleb kombineerida. Üks võtmestrateegia kaalu langetamiseks ja säilitamiseks on energiatiheduse vähendamine: portsjonite suuruse ja toitumise kvaliteedi kontroll. Ta rõhutas, et toitumissoovitustes ei ole ühte ainuõiget teed, ei ole nii, et mingi meetod on tunduvalt eelistatum.

„Erinevad lähenemised toimivad erinevatel inimestel erinevalt. Kui meil on olemas teadmised teatud toitumisviisi juhendamisest, siis võivad olla erinevad lähenemised kõik efektiivsed,“ tõdes ta.

Ehala-Aleksejevi sõnul ei tohi unustada, et tegeleme kroonilise probleemiga, mis tähendab, et muutused, mida inimene läbi teeb, peavad olema püsivad. Olgu need kasvõi väikesed, aga need peavad jääma püsima. Kujundame uusi harjumusi.

„Sageli unustame ära, et harjumused on ka need asjad, mis jätame tegemata. Harjumus on ka see, et me ei söö köögivilju, et me ei lähe kõndima, et me kasutame trepi asemel lifti,“ rääkis ta. „Kõik need on harjumused, mis vajavad püsivaid muutusi, sest kaalu säilitamine, kui oleme saavutanud kaalu languse, on keeruline.“

Ka kehalise aktiivsuse puhul pole ühte ainuõiget lähenemisviisi. Sobivad väga erinevad meetodid. Mida Ehala-Aleksejevi sõnul vahest kõige rohkem kajastatakse, ka meie riiklikes soovitustes, on mõõduka intensiivsusega kestvad treeningud ehk sellised treeningud, mille käigus saame veel rääkida, aga juba tekib pulsisageduse tõus, kerge higistamine.

Erinevate toitumist ja liikumist puudutavate uuringute probleem on Ehala-Aleksejevi sõnul selles, et tulemused varieeruvad ja väga häid kõrge kvaliteediga uuringuid ei ole palju.

„Enamus, eriti vanemad uuringud pööravad tähelepanu kaalunumbrile ja KMI-le. Kui me tahame saada tervisekasu, on vaja pöörata tähelepanu kehakompositsioonile ehk keha rasvamassile ja rasvavabale massile,“ lausus ta. „Ehk sellele, milline muutus toimub kehakompositsioonis, sest vastasel juhul me rõõmustame, et kaalunumber on langenud, aga võibolla, eriti vanemaealisetel, oleme jõudnud hoopis sarkopeeniasse, mis on reaalne oht valesti tehtud kaalulangetuste puhul.“

Uuemad sekkumised on veebipõhised, mille kohta on Ehala-Aleksejevi andmetel juba tehtud metaanalüüse ja süsteemseid ülevaateid.

„On rõhutatud, et kindlasti sellised e-tervise lahendused võivad olla kulutõhus viis rasvumise raviks, aga kui veebipõhised sekkumised on kombineeritud inimkontaktiga, on nad paremad,“ ütles Ehala-Aleksejev. „Pisut on tõendust selles suunas, et nad aitavad kaasa kaalu säilitamisele rohkem kui langetamisele. Siin on küsimus, millal mingile sekkumisele enam tähelepanu pöörata.“

Soovitus on sekkumisi kombineerida, aga mistahes sekkumised peavad olema küllalt järjepidevad ja kontaktide sagedus selleks, et nõustamine toimiks, on üle kümne.

„Nad peavad olema sagedased,“ tõdes Ehala-Aleksejev. „See on koht, kus me jääme hätta, kuna oleme ülekoormatud.“

Artikkel on kirjutatud Kristel Ehala-Aleksejevi ettekande põhjal ning ei kajasta kõike ettekandes räägitut.