Kristina Isand. Foto: ITK

KLIINIK 2025 | Endokrinoloog Kristina Isand: rasvumine on krooniline retsidiveeruv haigus

Täna, 4. veebruaril Tartus toimuval konverentsil Kliinik 2025 peetud ettekandes tõdes Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant ja nooremteadur ning Oxfordi Ülikooli Haigla teadur Kristina Isand, et uued inkretiinid on rasvumise ravimisel tõhusad, kuid nende kasutamiseks peab olema näidustus ning ravi peab olema järjepidev.

Avaldatud 04.02.2025 - 15:23 Viimati uuendatud 04.02.2025 - 15:23

“12% USA-s elavatest täiskasvanutest kasutavad rasvumise raviks ravimeid. Kuid kas see on kõigil ka näidustatud?” esitas dr Isand küsimuse.

Ning tõi seejärel kohe välja kriteeriumid: inkretiinide kasutamise sihtgruppi kuuluvad inimesed, kelle kehamassi indeks on 30 või enam või kelle kehamassi indeks on 27 ning kellel esineb vähemalt üks kehakaaluga seotud kaasuv haigus. Lisaks peab patsiendil olema ette näidata läbikukkunud katse elustiilimuutusega kaalu langetada.

Ettekandes keskendus Kristina Isand uutele inkretiinidele Semaglutiid (2,4 mg) ja Tirsepatiid (erinevad doosid 5, 10 ja 15 mg ). Viimane on nädalapäevad Eestis saadaval olnud, esimest aga 2,4 mg annusest meil veel müügil pole. Eestis kasutatakse Semaglutiid 1,0 mg, tiitrides erinevaid annuseid.

Kristina Isand tõi ettekandes välja kahe erineva uuringu (kestusega 68 nädalat, Semaglutiid 2,4 mg; Tirseatiidi erinevad annused, 72 nädalat) tulemused. Mõlemal juhul langes uuringus osalenute kehakaal märgatavalt: umbes 15% ja üle 20%. Viimasel juhul on juba tegemist kaalulangusega, mida saab võrrelda bariaatrilise operatsiooni tulemusega.

“Mille arvelt selline kehakaalu langus tuleb?” küsis ettekandja. Ning vastas uuringutulemustele tuginedes: “Rasva osakaalu vähenemine kehas on ligi kolm korda suurem kui lihasmassi vähenemine.”

Uuringud näitavad aga ka väga selgelt, et kehakaal tuleb ravimi manustamise lõpetamisel tagasi. Ja seda mõlema ravimi puhul.

“Uued inkretiinid, disainitud diabeediravimiteks, on väga efektiivsed. Lisaks diabeedi ravimisele neil on ka palju häid metaboolseid mõjusid - vererõhu langus, vööümbermõõdu vähenemine, kardiovaskulaarsed toimed, kehakoostise muutmine rasva osakaalu vähenemise arvelt.”

Oluliste kõrvaltoimetena tõi Kristina Isand välja gastrointestinaalsed mõjud: iiveldus, kõhulahtisus ja -kinnisus. Kuid inimeste osakaal, kes seetõttu ravimist loobuvad, on suhteliselt väike - 4-7%.

Isandi sõnul on oluline, et tervishoiutöötajad muudaksid oma suhtumist. Rasvunud patsienti tuleks toetada ning talle abi pakkuda, mitte teda hukka mõista.

“Rasvumine pole haigus, mis kaob. Tegemist on kroonilise retsidiveeruva haigusega,” rõhutas Kristina Isand.

Artikkel on kirjutatud Kristina Isandi ettekande põhjal ega kajasta kõike ettekandes räägitut.