KLIINIK 2024 | Hambumusanomaaliate ennetus peaks toimuma esmatasandil

Triin Jagomägi selgitas sissejuhatuseks, et suutervise all mõeldakse suu, hammaste ja orofatsiaalsete struktuuride olukorda, mis võimaldab indiviidil sooritada suuõõne põhifunktsioone nagu söömine, hingamine ja rääkimine. Suutervise mõiste hõlmab ka psühhosotsiaalset mõõdet nagu enesekindlus, heaolu, võimet suhelda ilma valu, ebamugavuse või piinlikustundeta. Suutervis muutub elukaare jooksul sünnist kuni vanaduspõlveni, ta on integreeritud üldtervisega ning toetab inimest ühiskonnas osalemises ja oma potentsiaali rakendamisel. Jagomägi rõhutas just integreeritust üldtervisega.

"Kõik tudengid tahavad õppida tegema ilusat ja valget naeratust. Õppekavade fookus on tihtipeale suunatud ravile ja kõik tahavad peale lõpetamist teenida ja teha ilusaid asju. Tuleks nihutada tudengite fookust ja see on raske," tõdes Jagomägi. "Võin julgelt öelda, et ülikoolis õpetame ennetust väga palju ja see on jäänud meil korralikult õppekavasse sisse. Aga tihtipeale on siis vastuseis, kui hambaravimeeskonda tahetakse tuua inimest, kes ei ravi ehk hambaravi õdesid, hügieniste ja ennetusega tegelevaid spetsialiste."

Ta lisas, et ennetus on hambaarsti raviarsenalist välja jäänud, sest tihtpeale on surve sissetoodud rahal.

"Me teame, et meil praktiliselt riiklikku hambaravi ei ole. See oli poliitiline otsus 1990. aastatel, kui hambaarstid muudeti eraettevõtjateks," meenutas ta. "Sealt ongi see, kus on õppe ja reaalse elu lahkuminek. Me võime tudengeid ennetama õpetada, aga nad pööratakse tagasi ("de-learn") töökollektiivides, sest arsti väärtust hinnatakse selle järgi, kui palju arst asutusele sisse toob. Ennetamise meetodid ei ole sellised, mis tooksid asutusele sisse."

Ta rõhutas, et ennetusse tuleks tegelikult süsteemselt panustada ja see hakkab ühiskonnale tagasi tooma alles pikkade aastate pärast. Paraku on paljud asjad meie ühiskonnas projektipõhised ja kui projekt lõpeb, siis lõpeb ka teemakäsitlus.

"Küsin jätkuvalt, olen seda paljudel konverentsidel küsinud, kes on see spetsialist, kes peaks tegelema hambumusanomaaliate ennetamisega?" jätkas Jagomägi. "See on meeskonnatöö ja väga oluline meeskonnatöö on see ennetustöö just esmatasandil." Selle all ei pea ta silmas mitte ainult kaariese, vaid ka hambumusanomaaliate ennetust, mida võiksid teha hambaarstid, perearstid, pereõed ja teised spetsialistid, kel on vastav pädevus. "Kindlasti peaksime teadma, et hammastega seotut tänapäeval arstlikel erialadel väga ei õpetata. See tuleks tagasi viia arstlike õppekavade koosseisu, sest muidu pole meil võimalik hambumusanomaaliaid ennetada."

Ennetustöö ei ole aga tema sõnul populaarne – seda ei juhita, ei tasustata ega väärtustata.

"Ortodondina võin öelda, mind toetavad ka paljud uuringud, et väga suurt osa hambumusanomaaliatest saab ennetada, eriti, mis puudutab valesid suuõõne funktsioone," lausus Jagomägi.

Miks on ortodondi vastuvõtule raske saada?

"Me ei tea, kui palju inimesi järjekorras ootab, sest pole ühtset järjekorrasüsteemi," tunnistas Jagomägi. Ta tõi välja konkreetsed faktid: Eestis on ortodontidena registris 74 inimest, neist umbes 68 töötab aktiivselt. 2023. aastal lõpetas 4 residenti, õppes on 9 residenti. 2024. aastal alustab 4 uut residenti.

"Aastatel 2008-2010, kui Eestis oli majanduslangus, siis oli ortodondil väga raske töötada täisajaga, sest vastuvõtud ei olnud piisavalt täidetud," meenutas ta. "Mis on vahepeal juhtunud alates aastatest 2008-2010? Ortodondid ei ole lahkunud välismaale. Imevähe ortodonte on pensioneerunud. Sündivus langeb pidevalt. Juurde on tulnud tervisekassa poolt makstavaid diagnoose ehk kuuelt diagnoosilt on liigutud üheksale. Elanike arvu kohta on Eesti ortodontidega hästi varustatud. Meil on 5,1 ortodonti 100 000 elaniku kohta, millega oleme Euroopas neljandal kohal."

Eesti probleem on selles, et meil pole juba pikka aega toimunud hambumusanomaaliate ennetust, kus saaks paljusid probleeme eos ära lahendada.

"Ennetus algab enne lapse sündi. Oluline on noore naise ja mehe tervis ning tema terviseteabe alane haritus," rääkis Jagomägi. Hambaarstid ei tegele vastsündinutega – tema sõnul on oluline viia ennetusteave teiste erialade spetsialistideni (näiteks kinnised keelekidad, suufunktsiooni hingamine ja korrigeerimine vastsündinutel). Väikelapsel tuleks lisaks kaariese ennetusele märgata valesid suufunktsioone ja reageerida kohe.

"Jätkuvalt – kes on need spetsialistid, kes kontrollivad väikelapse suufunktsioone? Meie ortodontidena neid patsiente ei näe," ütles Jagomägi. "Miks ja millal saavad meie lastest suuhingajad? Seda me ju kõik teame, et ninahingamine on oluline. Miks meil on nii palju suuhingajaid lapsi? Kui me saaksime selle probleemi ära lahendada, et me ei lase oma lastel muutuda ninahingajast suuhingajaks, siis oleks protsess palju lihtsam, me saame väga palju ennetada. Miks me laseme sel juhtuda? Ravimata suuõõne funktsioonianomaalia viib kindlasti hambumusanomaalia tekkeni ja valesti kasvanud lõualuudega täiskasvanuni, keda päris terveks enam teha ei ole võimalik, ilma, et korrigeeriksime lõualuud kirurgiliselt suures ulatuses."