Kindlustusmaaklerid kritiseerivad patsiendikindlustuse süsteemi

Kui oktoobri keskel teatas Vandeni Kindlustusmaaklerid, et lahendas patsiendikindlustuse ühe pakkuja probleemi, vahendades välismaiseid kindlustusseltse, siis praeguseks on selgunud, et olukord, kus reaalselt pakub Eestis seda kindlustusteenust üksnes PZU, ei ole lahenenud.

„Peame paraku tõdema, et kuigi leidsime Londonist huvitatud kindlustajad, ei ole meil olnud võimalik nii lühikese ajaga jõustada lepinguid, mis vastaksid Eesti uuele seadusele,“ tõdes Vandeni juht Raul Källo.

Källo on nii kõnealuse vastutuskindlustuse seaduse kui kogu asjade korralduse suhtes kriitiline. Ta tõi välja kolm peamist probleemkohta, mis on seni takistanud Vandenil teenuse pakkumisega edasi minna. Esiteks saadi tehnilise integratsiooni dokumentatsioon alles mõned nädalad enne seaduse jõustumist, mis ei jätnud aega vajalike arenduste lõpule viimiseks. Teiseks, Källo sõnul ei järgi patsiendikindlustuse seadus rahvusvahelisi kindlustusstandardeid ega vabaturu konkurentsi põhimõtteid.

„Seaduse eripära seisneb kahjude käsitlemises alates kahju tekkimise hetkest, mitte nõude esitamisest. Sarnane regulatsioon eksisteerib vaid Poolas, kus kehtib monopol,“ ütles ta ning tõi välja kolmanda takistuse. „Sattusime Konkurentsiameti uurimise alla ja meie arusaamist mööda ei ole konkurents selles valdkonnas teretulnud.“

Küsimusele, millest on jäänud mulje, et konkurents pole teretulnud, vastas Källo, et „kui Eestis on mingile teenusele ainult üks pakkuja ja turule tahetakse tuua lisaks teisi ja seda teeb kliendi esindaja ehk maakler ja selle põhjal alustab konkurentsiamet uurimist, siis kuidas selline uurimine on konkurentsi tervitav?".

„Maakler on kliendi esindaja ja konkurentsiameti uurimine! Sama loogiline on see, et konkurentsiamet hakkab klienti uurima, kui ta mingeid ostuotsuseid langetab,“ lisas ta. „Taoline uurimine on administratiivselt väga koormav ja ei lase fokusseerida põhitegevusele.“ Lisaks olevat konkurentsi piirav see, et seaduses ei ole arvestatud rahvusvahelisi medical malpractice’i kindlustuse norme ja tavasid.

Med24 küsis uurimise kohta kommentaari Konkurentsiametilt, kust laekus napp vastus, et Konkurentsiametis ei ole käimas AS Vanden Kindlustusmaaklerite suhtes järelevalvemenetlust, vaid menetlus asjaolude kontrollimiseks. Amet viitas varasemale pressiteatele, et esitatud on kaks järelevalvemenetluse algatamise taotlust. Praeguste menetluste raames hindab amet, kas kindlustuspakkujate tegevus on kooskõlas konkurentsiseadusega ja kas esineb alus järelevalvemenetluse algatamiseks.

Källo: seadust tuleb muuta, et vabaturu konkurents taastuks

Källo tõdes, et praegune olukord patsiendikindlustusega on äärmiselt ebamugav kõikidele meditsiiniteenuse osutajatele.

„Kui ainuke kindlustaja peaks kõrge kahjususe tõttu järgmisel aastal loobuma kindlustuse pakkumisest, tähendaks see seadusest tulenevalt tervishoiuteenuste osutajate litsentside kaotamist. Samuti ei saa välistada kindlustusmaksete mitmekordistumist, näiteks 10-kordseks,“ rääkis ta. „On kriitilise tähtsusega, et Eestis kehtiks rahvusvahelistele standarditele vastav meditsiiniline vastutuskindlustus (medical malpractice insurance), mitte seadusepõhine kokku klopsitud patsiendikindlustus. Selleks tuleb muuta seadust nii, et vabaturu konkurents saaks taastuda.“

Ta lisas, et rahvusvahelistel kindlustajatel ei ole eelarvet Eesti-spetsiifiliste IT-lahenduste arendamiseks. Lahenduseks võiks Terviseamet ehitada süsteemi front end’i, mida kasutaksid kõik kindlustajad ja maaklerid lepingute info ja kahjude sisestamiseks. Tema sõnul ei oleks otstarbekas, et iga kindlustaja arendab eraldi lahenduse.

„Vanden on kindlustusmaaklerina alati seisnud klientide parimate huvide eest Euroopas ja ka USA-s, kuid antud olukorras, kus klientide huvid ei ole seadusest tulenevalt esikohal, seisame silmitsi uue ja väljakutsuva olukorraga,“ tõdes ta. „Jätkame suhtlust rahvusvaheliste kindlustusandjatega ja loodame riigi valmisolekule olukorra parandamiseks.“

Huvi alternatiivse lahenduse vastu on väga suur

PZU konkurentidena on meedias mainitud lisaks Vandenile ka Howden Kindlustusmaaklerit ja Northern1 International Insurance Brokersit. Viimaselt ei õnnestunud Med24-l kommentaari saada, kuid Howdenist tõdeti, et nad on endiselt aktiivselt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustusega tegelemas.

Ettevõtte müügijuht Meeri Tranze selgitas kõigepealt, et Howden ei vahenda otse välismaist tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust ega ole seda kunagi plaaninud: „Meie eesmärk on luua lahendus, mis vastab nii Eesti Vabariigi seadustele kui ka eetilistele põhimõtetele. Soovime siduda usaldusväärse välismaise edasikindlustuse pakkuja kohaliku kahjukäsitluse- ja klienditeeninduse pakkujaga, et tagada operatiivsed lahendused ja võimaldada patsientidel suhelda oma emakeeles. Kuna Howden tegutseb kindlustusmaaklerina, mitte kindlustusandjana, on meie roll vahendada ja nõustada kliente kindlustuslahenduste leidmisel. Samuti aitame koostada täpseid kindlustustellimusi ning toetame kliente kahjukäsitluse ja poliiside haldamise protsessides.“

Howden on klientidele selgitanud, et seadusega nõutud perioodiks (1. detsember) ei jõua nad alternatiivset pakkumist esitada.

„Praeguses etapis vahendame oma pikaajalise partneri PZU kindlustuspakkumisi. Samas töötame aktiivselt alternatiivse lahenduse kallal ja plaanime selle valmis saada 2025. aasta jaanuari teiseks pooleks,“ rääkis Tranze. „Howdeni rahvusvahelise võrgustiku kaudu oleme pidevas kontaktis mitmete edasikindlustuspartneritega, et leida Eesti turu jaoks sobiv lahendus. Läbirääkimised rahvusvaheliselt tunnustatud partneritega on käimas ja oleme saanud kinnitust, et kiire ja kvaliteetse lahenduse leidmine on realistlik.“

Tranze sõnul on huvi Howdeni alternatiivse lahenduse vastu olnud väga suur.

„Kuigi hinnapäringute täpset arvu me ei avalda, on need olnud piisavalt arvukad, et äratada märkimisväärset huvi ka meie välismaistes partnerites,“ kinnitas Tranze. „Klientide seas on selgelt tunda tungivat vajadust alternatiivsete lahenduste järele, sest turul valitsev olukord, kus tegutseb vaid üks pakkuja (PZU) ning nende hinnapoliitika on tekitanud TTO-dele keerulise finantskohustuse.“

Rahvusvaheliselt on sarnane toode olemas, kuid Eestil on oma nõuded

Tranze tõdes, et paljud TTO-d on väljendanud rahulolematust ja pettumust senise olukorra suhtes, kuna neile on seatud keeruline ja kohati ebaõiglaseks peetav finantskohustus. Samuti ei mõisteta, miks on olenemata nende tegevusvaldkonnast kehtestatud ühesugused hüvitislimiidid. Mitmed TTO-d on toonud esile, et neil oli varem sõlmitud vabatahtlik vastutuskindlustus, mille maksed olid oluliselt soodsamad võrreldes uue kohustusliku poliisiga ning jääb mulje, et riigil on palju kodutööd tegemata jäänud. Sellisest olukorrast lähtuvalt nähakse vajadust turu reguleerimise ja konkurentsi suurendamise järele, et pakkuda klientidele õiglasemaid ja taskukohasemaid kindlustuslahendusi.

Tranze sõnul seistakse Eestis kohustusliku vastutuskindlustuse turule toomisel silmitsi mitmete väljakutsetega, millest peamiseks on statistika puudumine. See teeb keeruliseks võimalike kahjude mahu hindamise ning raskendab välismaiste partnerite valmisolekut Eestis tegutseda. Eesti seadusandlus muudab kindlustustoote süsteemse toimimise oluliselt erinevaks võrreldes muu maailmaga, nõudes partneritelt põhjalikke sisemisi protsesse ja kohandusi, mis on ajamahukad ja ressursimahukad.

„Kuigi rahvusvaheliselt on sarnane toode juba olemas, muudavad Eesti turul kehtivad nõuded – nagu 10-aastane kahjude esitamise periood ja spetsiifiline hüvitamise kord – selle unikaalseks,“ selgitas ta. „Need tingimused toovad kaasa suured riskid ja pikaajalised kohustused kindlustusandjatele, mis ei ole tavapärane. Lisaks, nagu eelpool mainitud, lisab ebakindlust teadmatus kahjustatistika osas.“

Uue kindlustustoote turule toomine võtab Tranze sõnul tavaliselt 4-6 kuud, kuid praeguses olukorras oli alternatiivse lahenduse loomiseks ja rakendamiseks aega vaid üks kuu. See ajaraam osutus paljudele partneritele liiga lühikeseks ning välistas võimaluse kiireks lahenduseks.

„Vaatamata raskustele ei ole lahenduse leidmine võimatu. Jätkame aktiivselt koostööd nii välismaiste kui ka kohalike partneritega, et leida võimalikult kiire ja efektiivne lahendus,“ kinnitas Tranze. „Meie eesmärk on leevendada klientide praegust olukorda ning luua turule hinnaregulatsiooni soodustav konkurents hiljemalt jaanuari teiseks pooleks.“