Kiirabi liit: patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu on segaselt kirja pandud

Sotsiaalministeerium saatis jaanuari lõpus uuendatud patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu partneritele kooskõlastamiseks. Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Taavet Reimers kinnitab, et peab patsiendi elulõpu tahteavalduse seadustamist väga oluliseks sammuks Eesti meditsiinis ja õigusruumis. Kiirabi liit ei saa aga nõustuda seadusega, kus on mõned seadusepunktid kirjas segaselt, mis võib tekitada mitmeti- ja vääritimõistmist.

Näiteks märgitakse kiirabi liidu sotsiaalministeeriumile saadetud tagasisides, et kiirabitöö seisukohalt vajavad selgemat sõnastust punktid, mille alusel kiirabibrigaadi juht tohib elulõpu tahteavaldust rakendada (§ 59⁶ lg 1 punktid 3 ja 4). Punkt 4 tekitab küsimuse, kas brigaadijuht peab veel kuidagi hakkama veenduma, et tahteavaldus on ikka tehtud tõsikindlalt või kui tahteavaldus on tehtud ja allkirjastatud siis see ongi tõsikindluse avaldus. Samuti jääb selgusetuks olukord, kui brigaadijuhiks on arst/reanimobiiliarst, siis kas neil on õigus rakendada elulõpu tahteavaldust ka § 59⁶ lg 1 punktides 1 ja 2.

"Antud seaduse jõustumisel on äärmiselt oluline, et patsiendi elulõpu tahteavaldus oleks aegkriitilistes andmetes kergelt leitav, et kiirabibrigaadid ei läheks patsiendi tahteavaldusega vastuollu," lisab Reimers.

Väljavõte eelnõust:

§ 59⁶
Elulõpu tahteavalduse rakendamine
(1) Elulõpu tahteavaldust rakendatakse järgmistes olukordades:
1) isiku terviseseisundi paranemine on vähetõenäoline;
2) isiku terviseseisundiga kaasneb püsiv elukvaliteet, mis on tema jaoks vastuvõetamatu;
3) isiku eeldatavat tahet ja haiguslugu arvestades on tekkinud olukord, sealhulgas vigastus, terviseseisund, vanus, mil ei ole kahtlust, et ta soovib elulõpu tahteavalduse rakendamist;
4) isik on tõsikindlalt loobunud kõikidest tervishoiuteenustest ning tema tahtes ei ole põhjust kahelda.