Kiik: pean oluliseks tervishoiutöötajate palgatõusu vähemalt Eesti keskmises tempos Tervishoiuvaldkonna eelarve ülevaade

Tuleval aastal kasvab tervishoiuvaldkonna eelarve üle 300 miljoni euro. Koroonaviirusega seotud tervishoiukuludeks planeeritakse enam kui 102 miljonit eurot, millest 80,4 miljonit tuleb riigieelarvest ning 22,4 miljonit Euroopa Liidu rahastamisvahenditest. Järgmisel aastal tõusevad tervishoiutöötajate palgad vastavalt 2021-2022 kollektiivlepingule, jätkub haiguspäevade inimestele soodsam hüvitamine ning paraneb vaimse tervise teenuste kättesaadavus.

"Järgmise aasta riigieelarve tuleb vastutustundlik ning keskendub väga selgelt inimeste tervise hoidmisele ja heaolu tõstmisele. Meie peaeesmärgiks on COVID-19 kriisi ületamine, et saaksime turvaliselt elada avatud ühiskonnas," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Viiruse leviku tõkestamiseks on jätkuvalt võtmetähtsusega kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav vaktsineerimine, milleks oleme planeerinud ligi 40 miljonit eurot. Samuti pean oluliseks tervishoiutöötajate palgatõusu vähemalt Eesti keskmises tempos ehk 7-8 protsenti, nagu on ka kollektiivlepingus kokku lepitud. Samal ajal keskendume tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele ja tervishoiutaristu uuendamisele."

Viiruse leviku efektiivseks tõkestamiseks, nakatunute ja lähikontaktsete kiireks väljaselgitamiseks tagame ka testimise kättesaadavuse, milleks on arvestatud ligi 20 miljonit eurot. Sellele lisanduvad kulud ka terviseameti ja selle kriisijuhtimise tugevdamiseks, et suurendada ameti võimekust koroonaviiruse leviku ohjamisel, milleks on kavandatud kokku 3,5 miljonit eurot.

Selleks, et inimesed saaksid esimeste haigustunnuste ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda sissetulekutes oluliselt kaotamata, pikendatakse 2021. aasta jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasema hüvitamise korda 2022. aasta lõpuni. Selleks kulub hinnanguliselt 19 miljonit eurot.

Lisaks Tallinna Haiglale, mille projekteerimiseks ja rajamiseks taotleb Eesti aastateks 2021-2026 Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust 280 miljonit eurot ning mille kogumaksumus on hinnanguliselt 520 miljonit eurot, jätkuvad välisvahenditest investeeringud haiglavõrgu kaasajastamisse, tervisekeskuste rajamisse, peremeditsiini tarkvara ja terviseportaali arendustesse, mida toetatakse 24,1 miljoni euroga. 35 miljoniga toetatakse nii haiglavõrgu pädevuskeskuste PERH-i ja TÜK-i raviüksuste kaasajastamist kui ka 5,1 miljoniga Ida-Viru Keskhaigla G-korpuse rekonstrueerimist. COVID-i vastaseks võitluseks Euroopa Liidu poolt eraldatud REACT-EU vahenditest rahastatakse 8,4 miljoni eest nii uute isolatsioonipalatite loomist haiglavõrgu haiglates kui ka olemasolevate palatite ümberehitamist, sh hapnikravi võimekuse tõstmist ning toimepidevuse tagamist. 12,6 miljonit eurot suunatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse ja Lõuna-Eesti Haigla investeeringuteks, Järvamaa ja Hiiumaa haiglate erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimisse ning Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimisse ja magnetresonantstomograafi soetamisse.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks rahastatakse psühholoogide kutseaastat ja vaimse tervise teenuste arendamist nii kogukonna tasandil kui eriarstiabis ning toetatakse tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist, suunatakse lisavahendeid kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meetmeks kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele ning vaimse tervise staabile, mis reguleerib erinevates teenustes vaimse tervise edendamist. Nimetatud teenustele kokku eraldatakse täiendavaid vahendeid 3 miljonit eurot. Lisaks suunatakse alkoholi ennetustegevuse ja ravi jätkamiseks ligi 3 miljonit eurot.