Keskmine brutopalk kasvas enim tervishoius ja hoolekandes

„Kuigi keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis kõrgem kui esimeses, on palgakasv viimased neli kvartalit aeglustunud. Seda näitavad selgelt ka selle aasta teise kvartali andmed,“ kommenteeris statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.

Voolens selgitas, et keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side (3468 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3163 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (3138 eurot) tegevusalal.

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1262 eurot), muude teenindavate tegevuste (1314 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1396 eurot) tegevusaladel. „Võrreldes aastataguse ajaga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekandes (tõus oli selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 11,3 protsenti - toim) , aga ka muude teenindavate tegevuste tegevusaladel,“ ütles ta.

Keskmine brutotunnipalk 2024. aasta II kvartalis oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 13,69 eurot, aasta varem ehk 2023. aasta II kvartalis 12,72 eurot.

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2339 eurot) ja Harjumaal (sh Tallinn, 2233 eurot) ning Tartus (2039 eurot). Madalaim palk oli aga Valga (1509 eurot), Hiiu (1525 eurot) ja Saare (1535 eurot) maakonnas.

„Kuigi enamikes Eesti maakondades jääb palk veel alla riikliku keskmise, on palganumbrid endiselt kasvamas. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on palk enim suurenenud Ida-Viru (9,4%), Hiiu (8,6%) ning Valga maakonnas (8,5%),“ tõdes analüütik.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli 2024. aasta teises kvartalis 1641 eurot. Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1899 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1828 eurot) ja Tartu maakond (1713 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Valga (1297 eurot) ning Saare (1320 eurot) ja Ida-Viru maakonnas (1322 eurot).