Kehv kehaline tervis on psühhiaatriliste haiguste korral tugevamini esil kui kehv ajutervis
Meditsiinitöötajad peaksid olema teadlikud, et raskete psüühikahäiretega patsientidel esineb sagedamini ka kehva kehalist tervist, ja eesmärgiks tuleks võtta nii kehalise tervise kui ka ajufunktsioonide parandamine.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Suures uuringus leiti, et neuropsühhiaatriliste haigustega täiskasvanutel on ainevahetus-, maksa- ja immuunsüsteemihaigused psüühikahäiretega tugevamini seotud kui ajuhaigused. Samal ajal aitavad kujunduuringud eristada, millise neuropsühhiaatrilise diagnoosiga on tegemist. Meditsiinitöötajad peaksid olema teadlikud, et raskete psüühikahäiretega patsientidel esineb sagedamini ka kehva kehalist tervist, ja eesmärgiks tuleks võtta nii kehalise tervise kui ka ajufunktsioonide parandamine.
Uuringu eesmärk oli hinnata aju ja seitsme organsüsteemi seisukorda sagedamini esinevate neuropsühhiaatriliste haigustega patsientidel.
Mitmetest suurtest andmepankadest (nt Ühendkuningriigi biopank, Austraalia skisofreeniauuringute andmepank, Vananemise Kuvamise Prospektiivne Uuring, Human Connectome Project jm) võeti uuringusse aju kuvamisel nähtud fenotüübid, füsioloogilised mõõtmisandmed, vere- ja uriinianalüüside tulemused. Andmeid organite tervise kohta koguti aastatest 2006–2020. Uuringusse haarati 18–95-aastased täiskasvanud, kellel kunagi elu jooksul oli diagnoositud üks või enam sagedasemat neuropsühhiaatrilist haigust, näiteks skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon või üldistunud ärevushäire. Aju ja seitsme organsüsteemi tervisest kokku moodustati ühtne terviseskoor.
Uuringus oli kokku ligi 86 000 nimetatud neuropsühhiaatriliste haigustega inimest (üle 36 000 neist mehed) ja üle 87 000 terve kontrolli (40 560 mehed). Kõigi nelja eelpool nimetatud neuropsühhiaatrilise haigusega patsientidel oli normist kõrvale kalduv kehaline tervis. Eriti tugevalt olid kontrollidest erinevad ainevahetuse, maksa ja immuunsüsteemi tervist peegeldavad skoorid, samuti neeruhaiguste skoor. Halvem kehaline tervis oli kõigi nelja psüühikahäirega (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon ja ärevushäire) tugevamalt seotud kui haigetel leitud muutused ajus.
Ajutervis oli kõige kehvem skisofreeniaga patsientidel. Bipolaarse häire, depressiooni ja üldistunud ärevushäirega patsientide ajutervis oli tervete kontrollidega võrreldes ainult minimaalselt halvem. Samal ajal võimaldas aju tervislik seisund täpsemalt eristada üht psüühikahäiret teistest. Seda nähti kõigi nelja hinnatud diagnoosi puhul.
Seega esines selles läbilõikeuuringus neuropsühhiaatriliste haigustega koos päris märkimisväärne ja osaliselt omavahel kattuv kehalise tervise halvenemine.
Allikas: Tian YE, et al. Evaluation of Brain-Body Health in Individuals With Common Neuropsychiatric Disorders. JAMA Psychiatry. 2023 Jun 1; 80 (6): 567–576. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2023.0791.