Kaugkontaktid oma perearstiga vähendavad erakorralise meditsiini osakonna külastusi
Kui virtuaalne visiit on toimunud oma perearstiga, siis järgneb sellele väiksema tõenäosusega EMO külastus võrreldes sellega, kui virtuaalne visiit on toimunud mõne teise arstiga väljastpoolt oma perearstikeskust.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kanadas Ontario provintsis läbiviidud uuringus vaadeldi administratiivsest terviseandmebaasist rohkem kui viie miljoni inimese andmeid. Analüüsimiseks uuriti vahemikus aprill 2021 kuni märts 2022 toimunud perearstide virtuaalseid visiite. Virtuaalsete visiitide ehk kaugkontaktidena kaasati uuringusse telefoni- ja videokõned, kuid jäeti välja asünkroonne suhtlus, nagu e-mailid või tekstsõnumid.
Teiseses analüüsis võrreldi oma perearstiga toimunud kaugvisiite nende teiste arstide kaugvisiitidega, kes töötasid otse tarbijale suunatud telemeditsiiniteenuseid pakkuvates asutustes. Uuringust jäeti välja need kaugkontaktid, mida viisid läbi patsiendi oma perearstikeskuses töötavad teised arstid. Töö esmane tulemusnäitaja oli EMO külastused seitsme päeva jooksul pärast virtuaalset kontakti.
5 229 240 patsiendist 80%-l (keskmine vanus 49 aastat, 58% naised) oli uuritaval perioodil virtuaalne kontakt oma perearstiga ja 20%-l (keskmine vanus 41 aastat, 57% naised) oli virtuaalne kontakt mõne arstiga väljaspool oma perearstikeskust.
Sobitatud kohordis, kus omavahel olid kokku viidud samaealised ja samast soost patsiendid, kes olid käinud perearsti või muu arsti virtuaalsel vastuvõtul, järgnes nädala jooksul EMO-külastus muu arsti vastuvõtul käinutel 66% suurema tõenäosusega võrreldes oma perearsti kaugkontaktiga (oma perearsti virtuaalkontaktile järgnes EMO külastus 2%-l ja muu arsti korral 3,3%-l juhtudest). Teisisõnu tähendavad virtuaalkontaktid võõraste arstidega, et iga 77 visiidi kohta lisandub üks EMO-külastus võrreldes oma perearstiga suhelnutega.
Riski suurenemine oli teravamalt näha triaažis madalama, st rohelise või sinise prioriteedi saanud patsientidel (1,9 korda suurem risk) võrreldes triaažis punase või oranži prioriteediga patsientidega (1,5 korda suurem risk). Suurem osa EMO-külastusi järgnes võõra arsti virtuaalkontaktile kohe esimeste päevade jooksul.
Võõra arstiga virtuaalselt kontaktis olnud patsiendid käisid järgneva nädala jooksul suurema tõenäosusega ka oma perearstiga kontaktvisiidil, seda võrreldes oma perearsti kaugkontaktiga. Samuti järgnes võõra arstiga virtuaalsele kontaktile suurema tõenäosusega seitsme päeva jooksul uus virtuaalne visiit.
Alagruppide analüüs näitas, et suurenenud risk nädala jooksul EMO-sse sattumiseks pärast võõra arsti kaugkontakti oli enam väljendunud noorematel patsientidel, kusjuures suurim risk oli lastel ja noorukitel.
Kuna uuring tugines administratiivsetele andmetele, siis ei ole võimalik hinnata, kui vajalik iga üksik EMO-külastus oli. Ei ole ka teada, miks patsiendid valisid arsti väljastpoolt oma perearstikeskust – kas olid põhjuseks terviserikked, mis tekkisid väljaspool perearsti tööaega, või ei pakkunud nende enda perearst kaugkontaktide võimalust. Seega pole päris kindel, kas võrreldud grupid olid omavahel sarnased.
Kokkuvõttes näib, et virtuaalsed kontaktid või kaugkontaktid on kõige tõhusamad siis, kui need toimuvad juba olemasoleva ravisuhte raames. Perearstisüsteemi võtmesõnaks olev järjepidevus on võimas tööriist tervishoiuressursi optimaalseks kasutamiseks.
Allikas: Lapointe-Shaw L, et al. Virtual Visits With Own Family Physician vs Outside Family Physician and Emergency Department Use. JAMA Netw Open. 2023 Dec 1;6(12):e2349452. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2023.49452.